Helihardus Puski kiriku toetuseks

Eelmisel püha­päeval kogunes rohke kuulajas­kond Kuriste kirikusse osa saama festivalist Musica Hymnis. Meeleolu lõid ilus ruum, seintele seatud ikoonid ja lühtrites põlevad küünlad.
Peaesinejana oli Lätist kohale saabunud kaheksa lauljaga meeskoor Logos, mida juhib dirigent Rihards Rudzītis. Oli haruldane võimalus kuulata ortodoksmuusika esitamise poolest rahvusvaheliselt tuntud koori laia helipaletti.
Kuristes kõlanud teoste ettekandmisel tegid kaasa sopran Kädy Plaas, viiuldaja Hans Christian Aavik ja tšellist Allar Kaasik, kes musitseerisid virtuoosselt. Koos koori ning preester Aabraham Tölpti ja lugeja Siim Teekeliga lõid nad heliloojate teostest tervikliku elamuse.
Pealelõunaselt päikese­triibulises kirikus esitatud muusika autoriteks olid Rudolf Tobias, Arvo Pärt, Johannes Bleive, Cyrillus Kreek, Helmut Rosenvald ja tänavused Eesti juubeli­heliloojad – Ester Mägi, Kuldar Sink ja Galina Grigorjeva.
Esinemisjärgselt ütles silma­paistva noore muusikuna tähelepanu ja konkursi­võite kogunud Hans Christian Aavik, et tegi esimest korda koostööd meeskooriga. “Nad laulsid erakordselt,” oli ta vaimustuses. Üldmulje kohta nentis ta, et adrenaliini polnud nii palju, nagu mõnikord, kuid Kuriste kirikus tekkis meditatiivne olek ja pigem muutus süda väga rahulikuks.
Koosmäng kui mõttevahetus
Koosmäng tšellist Allar Kaasikuga on viiuldaja sõnul mõttevahetus – nii sõnaliselt kui muusikaliselt ja ta õpib sellest palju. “Kõige huvitavam seejuures on, et läbi muusika saab leida ühist keelt, ükskõik kui vanad inimesed on või millise taustaga nad on – muusika ühendab, seda ta tõesti teeb ja meie Allariga oleme elav näide sellest,” rääkis muusik, kel eeloleval kontserdihooajal on ees senisest rohkem kodumaiseid esinemisi. Seda sidet üritab ta enda sõnul hoida ja on õnnelik võimaluse eest Eestis mängida. Hiiumaa publikule esines ta sel aastal juba teist korda – eelmine kontsert oli jaanuaris Kärdla kirikus.
Heliharduse eestkõneleja ja festivali Musica Hymnis eestvedaja Allar Kaasiku sõnul õnnestus seekordse kava esmakordne ettekandmine väga hästi. “Samal ajal ma tean, et järgmine kord me läheme seda esitama palju paremini,” ütles ta, sest omavahel arutatakse peale mängu üksipulgi läbi, kuidas detaile viimistledes heli­looja taotlused täpsemalt esile tuua. Festival leiab aset Eesti eri paigus.
Kaasik möönis, et nad on Aavikuga eri põlvkondadest, samas on neil ühesugune lähenemine muusikasse, kristlusesse, inimsuhetesse ning nad suudavad üksteisele midagi juurde anda. Nagu ta tunnistas, hoidub ta õpetamast, kuid oma kogemustest on alati valmis rääkima, jättes noorele kolleegile võimaluse neid n-ö filtreerida.
Juured kristlikus kultuuris
Eriti hea meel oli Allar Kaasikul selle üle, et heliharduse formaat on nüüd jõudnud Hiiumaale. “See pole ei kontsert ega jumala­teenistus, aga ühendab kristliku muusika­kultuuri teoloogilise sõnumiga,” selgitas ta. Uue sõna – helihardus – mõtles Kaasiku palvel aastaid tagasi välja eesti keele professor Karl Pajusalu.
Sarnane sõna on soome keeles – Soome luterikirikutes peetavaid ilma armulauata jumalateenistusi jõulude ajal nimetatakse sõnaga joulu­hartaus. Tallinna Jaani kirikus korraldatakse aga muusikalisi hardushetki.
Vajadus eraldi mõiste järele tekkis Kaasiku sõnul see­pärast, et eristada kirikutes esitatavat kristlikku ja kontsert­muusikat. Kirikumuusikaks on hakatud pidama igasugust muusikat, mida kirikutes mängitakse, kuid Kaasik arvab, et nii see ei peaks olema, sest kirikud on eeskätt sakraalhooned. “Kui mõtleme, kui rikas on meie kristlik muusikakultuur, siis miks me ei saaks neid nähtusi ühendada ja kirikus viljeleda seda, milleks ta loodud,” küsis ta. Näiteks Kuristes õnnestus see hästi, sest heliharduse korraldasid muusikud koos kohaliku kogudusega. Inimesed, kes tulid kuulama kontserti, said seda teha, osalemata liturgias ning kirikuinimesi ei seatud vastuollu nende tunnetusega selles mõttes, mis kirikusse sobib.
Heliharduse toimumise puhul oli Kaasiku sõnul tähele­panuväärne, et lisaks EAÕK Hiiumaa kogudustele panid korraldamisele õla alla ka EELK ja Eesti EKB Koguduste Liidu Hiiumaa kogudused.
Jätk järgmisel aastal
Koostöö jätkuna on saare kiriku­juhid koos Musica Hymnisega kavandamas Hiiumaal sündinud helilooja ja Euroopa kirikumuusika taastaja Rudolf Tobiase 150. sünniaasta­päeva tähistamist järgmisel aastal ühisüritusega. Kärdla Baptisti­koguduse pastor Tarmo Kähr ütles, et praegu on ettevalmistused veel algus­järgus, kuid oma valmisolekust panustada on kolme konfessiooni esindajad teada andnud. “See on asi, mida me väga hästi koos teha saaksime,” märkis Kähr ja lisas, et nad on koostööd teinud varemgi.
Puski kiriku toetuseks
Helihardus Kuriste kirikus korraldati Puski kiriku taastamise toetuseks.
Eelmisel päeval toimunud Puski päeval andis Haridusseltsi Edu juhatuse liige Agu Kohari kohaletulnuile ülevaate tööjärjest.
Kiriku altariosa müüritis on parandatud, nelitise katuse remont on käimas, suur sibula­kuppel on taastamisel. Raha on praegu põranda ja akende taastamiseks ning katuste ja poole kellatorni restaureerimise jaoks, kellatorni ülemise osa jaoks raha ei ole.
Kui palju raha juurde vaja on, ei ole Kohari sõnul täpselt teada, aga selles võis igaüks kohapeal veenduda, et kiriku juures on tööd veel palju.
Eestvedajad on Kohari sõnul otsustanud edasi liikuda etapi­viisiliselt ja on iga annetuse eest tänulikud. Puski päeval koguti annetusi ligi 1000 eurot.

KATI KUKK