Troopiliselt kuumad ilmad meelitavad suvitajad randa, aga loomapidajatel on käed-jalad tööd täis: käib kibekiire söödavarumine. Kui hein on nende kuumade ilmadega enamiku Hiiumaa talude põldudelt võetud, siis silotegu jätkub veel ädalaltki. Veised-lambad, kellele sööta varutakse, vaevlevad aga kuuma käes.
Lepaniidi mahetalu perenaine Kaire Vannas ütles, et teda ennast päästab toas konditsioneer: “Õues teen täpselt niipalju kui hädavajalik või jaksan!”
Lepaniidi talus heinategu veel käib, peaaegu pooled maad on niidetud ja esimene silo tehtud. “Oma loomadele vajaminev heinaports on koos, silo tuleb teisest niitest veel juurde teha,” arvutas Vannas, et kokku on varutud on 240 heinapalli ja 30 silorulli.
Abikaasa Tiit Vannas töötab heinamaal. “Kui tarvis läheb ka poeg Heinrich appi,” lisas perenaine. “Õnneks on ka traktoris konditsioneer!”
Heinalisel tööpäev koidust ehani
Ka Ado-Tooma talus Kassari lahe ääres käib heinategu. “Kui ilm lubab, siis paari nädala pärast on valmis,” ütles perenaine Ulvi Uusoja. Ta rääkis, et nii mõnelgi talunikul on juba hein tehtud, aga neil on siis võimsamad masinad. “Heinakasv on hea, ei saa kurta.”
Enamus silost on juba tehtud, sest sinna läheb esimene niide. “Eks püsirohumaa hein läheb kuivatamiseks ja rulli,” lisas Uusoja.
Need, kes praegu heina teevad, veel niipea puhkepäevi ei saa. “Tööpäeva pikkus on vastavalt ilmale või tehnika vastu-pidavusele,” nentis Uusoja. Tema sõnul algab heinalise tööpäev varahommikust ja kestab seni, kui kaste maas: “Siis tõstame “lindid püsti”.”
Mati Vallikivi, kes peavad koos poja Martiniga Kalda talu ja Männaka osaühingut, rääkis, et tema on rohkem laudas, heinategu on siis Martini õlul. “Martin tegeleb heina-varumisega, istub rohkem traktoris,” ütles isa.
Vallikivide Hiiumaa suurimas mahetalus on 258 lüpsi-lehma ja sama palju noorloomi. Seega on vaja heina varuda üle 1000 rulli, silo 3000–4000 vahel. “Heina tuleb natuke veel teha, silogi veel paar niidet, kui rohi kasvab,” ütles Mati Vallikivi.
Loomad otsivad varju
Kuumalaine mõjutab kõiki elusolendeid. Meil, inimestel, on suure kuumaga kehv olla, aga ka koduloomad vaevlevad kuuma käes. Kaire Vannas rääkis, et näeb küll seda, aga ega selle kuumaga lammaste-kitsede heaks midagi ette võtta saa. “Siiani õnneks kõik loomad elus, otsivad ise varju ja karjamaal söövad öösel.”
Ulvi Uusoja rääkis, et nende lihaveised saavad metsa varjule minna ja loomadele juua jagub. Rannakarjamaal saavad nad end ka jalgupidi vees jahutada.
Mati Vallikivi ütles, et nende mahetalu lehmad on kuumavarjus uues robotlaudas, kus töötab õhukonditsioneer. “Kuna meie veised on vabapidamisel, siis tulevad juba hommikul lauta kuumavarju, alles õhtul jalutavad õue tagasi,” ütles ta. Vallikivi lisas, et kuumalaine mõjus ka toodangule, piima saab vähem, sest lehmad käisid robotlaudas vähem kordi lüpsil.
