Nakatumine COVID-19 viirusesse aina kasvab ja koormus suurtele haiglatele on praegu juba kriitiline, hiidlased on seni veel olnud viiruse leviku eest kaitstud suurema vaktsineerituse ja merega.
SA Hiiumaa Haigla juhatuse liige Tõnis Siir ütles, et haigla on valmis COVID haigeid vastu võtma. “Valmidus on olemas ja pidevalt jälgime uuenevaid nõudmisi,” ütles Siir. Hiiumaal on koroonasse haigestunutele sisse seatud neli voodikohta, lisaks on ka üks kolmanda astme intensiivravi koht koos hingamisaparaadiga.
Haigla õendusjuht ja juhatuse liige Riina Tamm rääkis, et nn kolmanda laine ajal neil haiglas COVID patsiente veel pole. “Meid on meri hoidnud, nakatumine pole suur,” ütles Tamm, kelle sõnul on ka haigla töötajad terved ja käib tavapärane töö. “Meil on kõik kontrolli all!” kinnitas ta.
OÜ Käina Tervisekeskus pereõde Anu Saar rääkis, et ka neil mingeid muudatusi praegu pole. “Perearsti vastuvõtt käib ja samuti vaktsineerime nii COVIDi kui gripi vastu,” ütles ta. Saar lisas, et tehakse nii esmaseid, teisi kaitsesüste kui ka kolmandaid nn tõhustusdoose ja etteteatamisel võivad nende juurde tulla kaitsesüsti saama ka teiste perearstide nimekirjas olevad patsiendid.
Kriisikomisjon leevendust ei soovi
Septembri lõpus käis vabariigi valitsus välja, et piiranguid võiks leevendada Hiiumaal ja väikesaartel, kus vaktsineerituse tase muust Eestist kõrgem. Minister Jaak Aab ütles toona, et neil saartel võiks inimesed vabastada maskikandmise kohustusest ja leevendada karantiinikohustust huvihariduses.
Reedel arutas Hiiumaa kriisikomisjon meilide
vahendusel taas esile kerkinud teemat ehk piirangute võimalikku kaotamist. Peale arutelu
teatas komisjon samal päeval valla veebilehe vahendusel, et ei toeta Hiiumaa piirangutest vabastamist. Seda ka hoolimata kõrgest vaktsineerituse tasemest. On ju Hiiumaal vaktsineeritud 69,92% elanikest ning 70% piiri ületamiseks on vaja vähem kui kümne inimese vaktsineerimist teise doosiga.
Valla veebilehel avaldatud teates tuuakse loobumise kohta rida põhjendusi: Eesti nakatumiste näit on hoogsalt kerkinud – iga päev nakatub SARS-CoV-2 viirusesse rohkem kui tuhat inimest, suurhaiglad vaevlevad probleemide küüsis ja Läti on riigi suuresti sulgenud.
“Selles olukorras ei ole õige ühe maakonna piirangutest vabastamine. See töötaks ainult juhul, kui saar sulgeda, aga ülejäänud Eestist me end ka ära lõigata ei taha,” märkis kriisikomisjoni nimel selle juht Hergo Tasuja.
Politsei nõustab ja vaatleb
Nii kehtivadki Hiiumaal jätkuvalt kõik koroona leviku tõkestamiseks seatud piirangud, mida eilsest karmistati. Ühtlasi pöörab politsei senisest enam tähelepanu COVID tõendite kontrollile ettevõtetes.
Kärdla politseijaoskonna juht Moonika Raudsepp ütles, et reedel käisid politseinikud ettevõtetes nõu andmas, kuidas koroonatõendit kontrollida. Probleemina ilmnes, et tõendit kas siis vaktsineerimise või läbipõdemise kohta küll küsitakse, kuid ei kontrollita, kas see tõend ka sellele isikule kuulub.
“On ju mõistetav, et Hiiumaal inimesi tuntakse ja usaldatakse, aga siiski tuleks ka püsiklientide puhul vähemalt üks kord viia kokku isikutunnistus ja tõend, et kontrollida, kas tõend ikka kuulub talle,” ütles Raudsepp.
Raudsepa sõnul käivad sel nädalal politseinikud vaatlemas, kas tõendeid kontrollitakse ja kellelegi trahvi ei tehta, kuid see ei tähenda, nagu tohiks tõendi küsimata jätta.
Ka valla kodulehel märgitakse, et politsei on seni lootnud eelkõige ettevõtete mõistvale suhtumisele ja piirdunud peamiselt hoiatustega. Edaspidi aga toovad korduvad rikkumised kaasa menetluse, mille käigus saab määrata rahatrahvi.
Uued piirangud
Koroonaviiruse leviku risk Eestis on tõusnud kõrgeimale tasemele. Vabariigi valitsuse otsusega saavad eilsest osaleda kontrollitud tegevustes üksnes vaktsineeritud või COVID-19 läbipõdenud täiskasvanud. Muudatus hõlmab täiskasvanute sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust ja -haridust, täiendkoolitust ja täiendõpet.
Inimesed, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud, ei tohi edaspidi osaleda ka spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel, minna avalikesse saunadesse, spaadesse, basseinidesse, veekeskustesse ja ujulatesse, konverentsidele, teatrisse, kontsertidele ja kinno, võtta osa meelelahutusteenustest, käia muuseumites ja näitustel või veeta toitlustusasutustes kohapeal aega. Samuti ei pääse nad avalikele koosolekutele, mis toimuvad siseruumides või õues piiratud alal.
Töösuhetes jääb tööl käimise nõuete aluseks jätkuvalt tööandja riskianalüüs.