Vähemalt aasta lõpuni, võibolla kauemgi avatud merefotode väljapanek Kärdla keskväljakul viib merekultuuri lainele küll ja jäägugi tõmbamata piirid, kuhumaani merekultuur ulatub.
Alates neljapäevast püüavad 25 mereteemalist fotot ehk näitus “Olla ei saa me mereta” pilku ja kutsuvad lähemalt vaatama, miks ka mitte – süvenema. Autoriteks on Kaja Hiis-Rinne, Piret Almiste, Jarko Pähn, Felix Dieter, Argo Nurs, Toomas Kokovkin, Teele Rehe ja Katrin Merirand.
Näituse avanud vallavanema asendaja Hergo Tasuja sõnul on igal fotol jäädvustatud üks hetk, kuid selle taga on emotsioonid, värvid, lõhnad, oma pikk lugu. See, mida piltidel näeme, on pinnavirvendus, merekultuur tähendab märksa enamat.
Idee autor, projektijuht ja Jahtklubi Dago klubiülem Kai Kallas tunnistas oma sõnavõtus, et oli näituse koostamise ajal kahes rollis – ühelt poolt jahtklubi esindaja, kelle eesmärk tuua vaatajani võimalikult hea ülevaade aktiivsetest merelistest tegevustest, elust sadamates ja tänavu tehtud ajaloolistest võistlustest ja koostööst.
“Teisalt esindasin väikese kaluriküla juurtega hiidlast, kelle jaoks on oluline kogukond, kuuluvus ja meri kui osa elukeskkonnast. Igapäevaselt me võibolla ei teadvusta endale mere tähtsust, aga tihti leiame end tuulisel rannal merega tõtt vaatamas, kui argielu peapeal kokku käib või ilusal suvepäeval rannas aega pere ja sõpradega veetmas. Meri on osa hiidlase identiteedist ja ehk leiab igaüks siit selle pildi, millega tema suhestub.”
Kai Kallase sõnul ei viinud ta näituseprojekti läbi üksi, vaid tema kõrval oli meeskond, kes valis pildid ja oli kogu projekti algusest lõpuni kaasatud. Tiimi kuulusid Karin Kokla, Kristel Üksvärav, Eve Ellermäe, Liina Härm, Toomas Kokovkin ja Raigo Pajula.
Ehk peab ilmale vastu
Fotode valik tehti kaheksa fotograafi ligi 300 foto hulgast. Projektijuhi sõnul keskendusid nad piltide valimisel emotsioonile, mida pilt endast annab – et väikese valikuga saaks kaetud võimalikult palju eri külgi, mis merega seostuvad – näiteks sadamaelu, elu merel, kogukond, sport, puhkus, elustiil, eluviis – need märksõnad on näitusel ka välja toodud.
Fotod on prinditud suurtele väliskasutuseks mõeldud materjalist plaatidele. Metallist valmistatud raamides saab fotosid vahetada, nii et tulevikus saab raame kasutada ka teiste näituste jaoks.
Kallas rõhutas, et näitus valmis Hiiumaa vallavalitsuse ja Jahtklubi Dago koostöös. “Mul on hea meel, et Hiiumaa vald selle ideega fotonäitusest kaasa tuli,” ütles ta ja avaldas lootust, et saame lõpptulemust veel pikka aega Kärdla keskväljakul, hiljem Hiiumaa sadamates ja kes teab, ehk saarelt väljaski vaadata. “Kui see projekt toob kasvõi ühe inimese merele lähemale, siis saame Merekultuuriaasta igati edukaks lugeda, see meie eesmärk ju oli.”
Valla kultuurispetsialist Eve Ellermäe kiitis omalt poolt projektijuhti, sest kõik laabus kiiresti ja nii, nagu kokku lepitud.
Ellermäe ütles, et augustis läbiviidud hange merekultuuri teema-aastaga seotud ürituste korraldamiseks, programmi ja meediaplaani
koostamiseks ning elluviimiseks 2021. aasta teisel poolaastal ei õnnestunud. “Siis arutasime, kuidas üldse oleks võimalik sel aastal avalikkusele merekultuuri temaatikat edastada. Käesolev näitus on hankel esitatud idee edasiarendus ja merekultuuri temaatika väljatoomine algselt planeeritust väiksemas mahus.”
Ellermäe hinnangul võtab fotonäitus siiski hästi kokku enamiku merekultuuriga seotud valdkondadest ja kajastab selle elamuslikku poolt. Tore on, et käesolev aasta kujunes Hiiumaale eriti purjetamises niivõrd saavutusterohkeks ning saime seda rõõmu ka välinäituse fotode hulka lisada, märkis ta.
“Häid pilte, mille hulgast valida, oli palju ning ikka on kahju, et näituse piiratud mahu või tehniliste tingimuste tõttu nii mõnigi hea pilt pidi kõrvale jääma,” lausus ta ja avaldas lootust, et need hakkavad oma elu elama mingis teises kontekstis.
