Kaisa Potisepp 
Kaisa Potisepp Bussi esimene peatus Eestis oli Märjamaal, kust edasi jõuti Hiiumaale. Vaatamata sellele, et kampaaniabussi inimesed sõitsid siia, et rääkida nii olulisel teemal nagu vaesus, suuri rahvamasse kohal polnud.
“Rahvast oli kasinavõitu,” tõdes kohtumise üks korraldajatest, Hiiumaa puuetega inimeste koja esinaine Malle Varik-Kobin sotsiaalmeedias. “Kas põhjuseks see, et oli tööpäev või hoopiski ükskõiksus käsitletavate, väga eluliste teemade suhtes,” küsis
Varik-Kobin. Teda hämmastas, et sotsiaaltöötajate huvi oli olematu ja kohtumisel osales ainult Heli Tuisk Käina osavallast.
Kokku oli tulnud bussi tervitama umbes 30 hiidlast, sealhulgas Emmaste osavallavanem Hergo Tasuja, Kodukant Hiiumaa juhatuse esinaine Ester Tammis, veel paar aktiivset kodanikku ning õpilased laulu- ja tantsukavadega.
“Meie eesmärk on, et Euroopa Liit ei seisneks ainult suurtes pealinnades, vaid ka väikestes kohtades. Seetõttu on meil väga hea meel olla Hiiumaal ja näha, kuidas siin elatakse,” ütles projekti eestvedaja iirlane Fintan Farrell oma kõnes.
Ligikaudu 24 protsenti Euroopa Liidu elanikest elavad vaesuspiiril ning Farrelli sõnul on see paratamatu. Samas oleks seda võimalik muuta ning ennetada õigete poliitiliste valikute ja süsteemidega. “Kurb reaalsus on see, et inimesed käivad tööl, kuid ei teeni siiski piisavalt, et vaesusest välja tulla,” ütles Farrell. “Meie soovime, et keskmine miinimumpalk Euroopas tõuseks. Samuti tahame julgustada riike looma paremaid süsteeme, et töötud või madala sissetulekuga inimesed oskaks ja tahaks riigilt tuge paluda.”
Ratta ostame, kui vanaema sureb?
Tutvustavale osale järgnes arutelu delegatsiooni ja kohalike vahel, kusjuures selleks hetkeks oli kohaletulnutest järel vaid kümmekond, kellest sõna võtsid vähesed. Oldi ühel nõul, et sotsiaaltugisüsteemid peaks üles ehitama lähtuvalt inimõigustest.
Hiidlased tõid ühe probleemina välja eakate hooldekodud, mille teenus on liiga kallis. Vanema ja abi vajava lähedase ülalpidamine võib tihti kulukas olla ning isegi täiskohal töötav keskmine eestlane võib rahaliselt hätta jääda, kui on vaja hoolitseda iseenda, laste ja ka oma vanema(te) eest. “Ei saa olla nii, et lapsele öeldakse, et ostame sulle jalgratta siis, kui vanaema ära sureb,” kommenteeriti rahva seast.
Lisaks räägiti Hiiumaa elanikkonna vähenemisest seoses noorte inimeste suundumisega mandrile ja välismaale, kus on paremad õppimis- ja töötamisvõimalused, muidugi ka kõrgem palk.
Väikese turu tõttu pole ka saarel tegutsevatel ettevõtetel kerge, kuid nenditi, et suvine turistidevool tasakaalustab olukorda, elavdades saare majandust.
Arutelu lõpetati hiidlasele omaselt positiivse noodiga – öeldi, et hea huumor ja rõõmsameelsus aitavad kõigest läbi.
Koguvad toetust
Kohaletulnutel paluti bussi peale kirjutada kas oma nimi või julgustav sõnum delegaatidele ning samuti kirjutada alla petitsioonile, mis taotleb Euroopa komisjonis võrdselt head miinimumtulu süsteemi kõikides Euroopa Liidu riikides.
Euroopa miinimumsissetuleku võrgustiku eestvedamisel ja Euroopa Liidu toetusel sõidab kaks bussi läbi 32 riigi delegaatidega Iirimaalt, Soomest, Belgiast, Hollandist, Eestist ja mujalt. Projekti eesmärk on kohtuda kohalikega, tõsta nende teadlikkust, et kõrge miinimumpalk on oluline, ühtlasi näha eluolu ja -tingimusi kõigis EL riikides, lisaks ka Norras, Islandil, Serbias ja Makedoonias.
Bussid alustasid teekonda 24. aprillil Brüsselist (teine buss peatus esmaspäeval Ungaris) ja Hiiumaale jõudes oli sõidetud 49 päeva. Küsimusele, kas nii pikk ja tegus reis ära pole väsitanud, vastas Farrell, et loomulikult on see kurnav, kuid kohalikega tutvumine ja suhtlemine annab alati uut energiat.
Peaaegu kõik sihtkohad on nüüdseks läbi sõidetud. “Eluolu ja süsteemid erinevad riigiti, aga ka riigisiseselt,” ütles Farrell, “näiteks Hispaanias on mõnes piirkonnas olukord hea ja mujal täiesti vastupidine.”
Kõige rohkem on teda siiamaani üllatanud Läti, kus sotsiaaltoesüsteem on halvem, kui ta arvas. Teisalt on Poola tema arvates jõuliselt arenemas ja kõige parem miinimumsissetuleku süsteem on Norras. Farrell lisas, et Euroopas valitseval töörügamise mentaliteedil on keerulised tagajärjed ja me peaksime panustama paremate sotsiaalsüsteemide loomisesse: “Loodame anda üksteisele julgust, et luua koos solidaarsem Euroopa.”
Info ja petitsioonis osalemine aadressil eminbus.eu
