VIIMSI VALD Peale maavalitsuste likvideerimist töötas mandril Viimsi valla haridusosakonna juhatajana. Mullu kevadel kaitses magistrikraadi personalijuhtimise erialal ja eilsest on ta Käina kooli direktor.
Mis mandrilt tagasi Hiiumaale tõi?
Ermo Mäeots: Olin saarelt ära veidi üle kahe ja poole aasta. Tegelikult plaanisingi pärast maavalitsuste lõpetamist, et vaatan korraks mujal ringi, sest Hiiumaal ei leidnud kohe sobivat rakendust ja üheks sooviks oligi teistsugune kogemus. Selle kogemuse – mismoodi elavad paljud hiidlased, kes käivad mandril tööl – ma sain ja tõsiselt töise omavalitsusametniku kogemuse samuti. Päriselt saarelt ära kolida mul plaanis ei olnud – kodu ja pere on ju Hiiumaal ja eks ma vaikselt ikka vaatasin, millised võiksid olla need kohad, kus taas kodusaarel panustada. Need eelnevalt loetletud perekondlikud põhjused ja uue väljakutse võimalus Hiiumaa hariduselus mind nüüd tagasi toovadki. Käina kooli direktorina alustan veel enne kooliaasta algust, täpne kuupäev ei ole kokku lepitud.
Mis on Viimsi koolielus teisiti kui Hiiumaal?
Hiiumaad ja Viimsit võrreldes on peamine erinevus muidugi mastaapides. Seal asub Eesti üks suurimaid põhikoole, kus õpib ligi kaks korda niipalju õpilasi kui Hiiumaal tervikuna. Põhimõtteliselt saaks ju Hiiumaa lapsed kõik ühte kooli ära
mahutada ja see oleks vaid üks keskmise suurusega Eesti koole, ometi ei teeks ma oma vastsele kogemusele tuginedes Hiiumaa puhul kunagi sellist otsust. Õpilaste arv saarel võib muidugi jätkuvalt langeda ja teatud kriitilisest piirist peaks kindlasti koolide ühendamise teema lauale tõstma, aga praegu olen pigem mõõdukalt optimistlik. Viimsi koolimaastikule tagasi vaadates kogesin, milliseid probleeme tekitab, kui tegemist on ülisuure kooliga – inimene kipub ära kaduma, “muutub väikeseks”.
Millisena paistab Käina kool Hiiumaa vaates?
Käina kooli on ikka hinnatud üheks tugevamaks põhikooliks Hiiumaal ja ma olen sellega täielikult nõus. Kindlasti on kooli arengule mõjunud gümnaasiumiosa kadumine. Selline muutus lööb kooli enesekindlusesse, aga ka personali ühtsustundesse mõra. Olen selle protsessi tagajärgi näinud ka oma eelmises töökohas ja tean, kui palju see koolielu muserdab. Osa õpetajaid lahkus ju ka Käinast Hiiumaa gümnaasiumi. Sellisest reformist taastumine võtab aega ja see vahepealne turbulents annab tõenäoliselt veel jätkuvalt tunda.
Millisena näed kooli tulevikku?
Nii nagu kooli sõnumilause ütleb, on Käina kool tubli põhikool ja seda ta kindlasti on. See sõnum võiks olla eesmärgiks ka tulevikku vaadates, sest põhikooli peamine ülesanne ongi ju luua tugev alus noore inimese arengu- ja haridusteele.
Mis on värske direktori esimene töö?
Tööle asudes on esimene suurem ülesanne kooli arengu kavandamine ja planeerimine ehk teisisõnu eesmärkide seadmine – kuhu tahame jõuda, mis ajaks ja kuidas me seda teeme. Lühidalt öeldes vajab uuendamist kooli arengukava. Enne seda alustame aga uue õppeaastaga ning julgustame ja toetame vastsete koolijütside esimesi samme kooliteel. Tegelikult pole ju ka ülejäänud õpilased alates märtsist päriselt koolis käinud, ka nemad vajavad uuesti harjumist ja kohanemist.
Milline valmisolek peaks koolil olema, tulemaks toime võimaliku järgmise koroonalainega?
See teema on ühiskonnas taas teravalt päevakorral. Ometi tahaks loota, et Hiiumaa jääb endiselt viirusest vabaks ja lapsed võivad tavapäraselt koolis käia. Loomulikult jälgime, et koolil oleksid vajalikud desovahendid olemas ja õpilastele kättesaadavad. Kindlasti on vajalik selgitustöö lapsevanematele, et nad mingil juhul last
haigena kooli ei lubaks. Muidugi selgitame ka lastele, et nad kohe teada annaksid, kui ennast haigena tunnevad. See, kas taas on vajalik kolida e-õppele, otsustatakse juba järgmistel tasanditel, aga kindlasti arutame kooli sees ka need teemad läbi. Hindame, milline on meie tehniline valmisolek, kuidas ja milliselt platvormilt e-õpet parimal moel korraldada juhul, kui see taas vajalikuks osutub.
Milline on hea koolijuht, kes Sulle on eeskujuks?
See on miljoni dollari küsimus… Arvan, et hea juhi ülesandeks on kuulata nii õpetajate kui õpilaste vajadusi, arendada osapoolte dialoogi ja toetada koostööd. Koos vastutusega anda enam tegevusvabadust ja tunnustada proaktiivsust.
Vastutuse ja otsustusvabaduse tasakaalu leidmine võiks olla hea koolijuhi üks olulisemaid igapäevaseid tegevusi. Õpetajatel peab säilima turvatunne, et nad saaksid teha oma tööd hästi ja õpilasi peab kuulama, et võimalusel nende vajadustega arvestades luua erineva kiiruse ja sisuga õpiradu. Päris eeskujusid mul ei olegi, kuid on tõesti üks tuttav, väga tunnustatud koolijuht, kellega suhtlen. Aegajalt ma talle kindlasti helistan või kirjutan, et nõu küsida.
Kui suur osa on lapse kasvamisprotsessis koolil, kui suur osa kodul?
Mina arvan, et sellel, milliseks inimeseks me kujuneme, on ikkagi suurem osa kodul. Kool saab aidata arendada eeldusi, näidata kätte teeotsi, õpetada õppima. Kooli roll on näha ka lapse arengu neid külgi, mis vajavad toetamist ja tugevdamist. Kodus võib mõni oluline asi jääda märkamata, sest eelduslikult on kodu ikkagi keskkond, kust laps saab pigem eduelamusi ja tema saavutustele elatakse kaasa, teda imetletakse. Kui seda poolt on kodus nappinud, siis peab kool ka siin tugima. Ehkki tänapäeva koolikeskkonnas toimub see pigem läbi konkurentsivõime suurendamise. Aga seegi pole halb, võib-olla veidi karmim tee.
Kui palju vajab kool poliitilist suunamist?
Kooli otsest poliitilist suunamist ei pea ma õigeks, samas riigi hariduselu korraldamine vajab tarku ja läbikaalutud otsuseid. Neid otsuseid teevad poliitikud, aga neid valime ju meie – rahvas. Mina usun, et eestlased on oma valikus targad.
Kaitsesid magistrikraadi – millal ja mis teemal?
2019. aasta kevadel kaitsesin Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi personalijuhtimise erialal. Oma lõputöös uurisin avaliku sektori tajutavat tööalast konkurentsivõimet organisatsiooni likvideerimisel. See oli toona ajendatud huvist selgitada, kuidas tajusid oma tööalast konkurentsivõimet endised maavalitsuste ametnikud.
