repro Levinumad kõrvalised tegevused on mobiilikõne valimine ja vastamine, tekstsõnumite saatmine, meikimine, lapsega tegelemine, söömine, joomine, CDplaadi vahetamine.
71 protsenti sõidukijuhtidest kasutab autoroolis mobiiltelefoni ning 99 protsenti neist vastab kõnedele. Roolikeerajad tegelevad sõidu ajal ka pildistamise, tekstisõnumite või sotsiaalmeedia postituste lugemisega. Probleemi tõsidusele viitab asjaolu, et tähelepanu hajutavate tegevuste tõttu juhtub Eestis iga päev 2,1 liiklusõnnetust. Tegelikult võib number olla veelgi suurem, sest tavaliste plekimõlkimiste korral on pigem erand kui reegel, et juht tunnistab õnnetuse põhjusena üles online uudiste kommenteerimise või kassipildi laikimise.
Sõiduki juhtimine vajab juhi sajaprotsendilist tähelepanu igal ajahetkel, mis sõiduk on aktiivselt liikluses. Kirjutades autoroolis sms-i on inimese pilk järjest teelt eemal keskmiselt 4 sekundit. Sõiduk läbib selle ajaga 90 km/h kiirusel “autopiloodil” u 100 meetrit, asulakiirusel 50 km/h u 60 meetrit. Mis saab, kui sedasi “pimedas” sõites jalakäija ootamatult teele astub?
Telefoniga rääkimine seevastu häirib juhti samaaegselt nii manuaalsel, visuaalsel, auditoorsel kui ka tunnetuslikul (kognitiivsel) tasandil. Näiteks kõne valimine nõuab vähemalt ühe käe roolilt võtmist; visuaalselt on vaja kindlust, et valin õige kontakti; kõnes olles on juht hõivatud kuulamisega ning tunnetuslikul tasandil on ta räägitusse süvenenud.
Robiilimobiilikud on liikluses sama ohtlikud kui roolijoodikud. Kui inimene räägib sõidu ajal mobiiltelefoniga, muutub tema võime ümbritsevat teadvustada ja tunnetada nii nõrgaks, nagu ta oleks joonud kaks–kolm klaasi veini. Sestap sätestabki liiklusseaduse paragrahv 33, et juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sh kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal telefoni käes hoida.
Maanteeameti tellitud küsitlusest selgub, et tegelikult suudaksid väga paljud juhid sõidu ajal telefoniga rääkimisest loobuda, kuid põhjuseks, miks seda siiski tehakse, on surve olla alati kättesaadav ja halb emotsioon, kui jätta kõnele vastamata.
Kõrvalistest tegevustest põhjustatud liiklusriskide ära hoidmine on iga inimese, sh ka kaasliiklejate võimuses. Kui tead, et su lähedane või töökaaslane on roolis, mõtle enne helistamist, kas see kõne on vältimatult vajalik. Kas see kannatab edasi lükata? Milleks tekitada roolikeerajale kahepoolset survet – vajadust olla alati kättesaadav vs ebaseaduslik telefoni kasutamine roolis.
Triin Adamson
Maanteeamet
