Martin Mark/ Vikipeedia Viimati avatud, skulptor Ivo Männi saetud Mere-ema on paarimeetrine tammepuust kuju Sõru rannas. Tema roll on randlasi ja merele minejaid kaitsta.
Esimesena avati aga juba 1992. aasta emadepäeval Haapsalu toomkiriku ristimiskabelis pühitsetud Emaaltar Nõukogude genotsiidi läbi hukkunud Eesti emade mälestuseks. Altaril on ka Siberi vangilaagrite hauapaikadelt toodud muld.
Emaaltari rajamise algatas 1922. aastal sündinud Heino Noor, kes teise maailmasõja algusaastatel töötas Emmaste põhikoolis õpetajana. Veel praegugi helistab ta Emmaste inimestele ja hoiab kooli tegemistel silma peal.
Haapsalu aukodanik
Heino Noor kirjutas: “Minu ema Salme Noor vangistati 1941. aasta 14. juunil, nagu paljud teisedki Eesti inimesed. Süüks vahest see, et ta oli olnud vabadussõjas halastajaõde ning pärast sõda Haapsalus naiskodukaitse juht. Aastakümneid hiljem, 1989. aastal sain teatise, kus seisis: “Salme Noor on täielikult rehabiliteeritud. Surmaotsus mahalaskmise teel täide viidud 24. apr 1942 Sevurallagis Sverdlovski oblastis.” Otsides pidet, mis aitaks toime tulla ahistava teadmisega, et mu ema pidi oma poja sünnipäeval vastu võtma surmakuuli, pöördusin oma Haapsalu kodukirikusse sooviga kuidagi jäädvustada mälestus kõigist emadest, kelle sovetlik vägivald on viinud Siberi jäljetutesse haudadesse. Nii tekkis Emaaltari rajamise mõte. Sooviga, et sel altaril seisaks last süles hoidev Ema, pöördusin kujurite Hille ja Lembit Palmi poole.”
Viie aasta eest avati Rõuges Eesti Ema monument, mille idee autor oli eestlaste küüditamismälestuste kirjapanija ja mitme mälestusteraamatu autor Hans Sissas (1933–2012). Monument on tehtud Udmurtiast toodud valgest kivist, 3,6 meetrit kõrge ja kaalub ligikaudu 6 tonni. Emakuju, mille õlgadel kaks last, kavandi autorid on kunstnikud-skulptorid Ilme ja Riho Kuld, välja raiusid selle skulptorid-kiviraidurid Margus Kurvits ja Kristjan Kittus.
Eesti Ema monument on mõeldud väärtustama Eesti naist emana, väljendama tänutunnet ja meie rahva kestmajäämise soovi.
Väiksemaid mälestuskohti emadele leidub ka mujal Eestis. Näiteks Halliste kiriku kantslipoolses külgnišis skulptor Aime Kuulbuschi Ema kuju läbi on jäädvustatud kõigi kannatanute, hukkunute ja lahkunute mälestust.
Keila kiriku lõunaseina akna alla on seatud altar, mille ees süüdata oma palveküünal Eesti naise mälestuseks.
Tartu lastehaigla ees ja Tallinna lastehaigla sees asuvad aga skulptuurid “Ema ja laps”. Esimene on tehtud pronksist Endel Taniloo poolt ja valmis 1979. Teine on valmistatud marmorist ja autoriks Tauno Kangro, avati see aastal 2013.
HERGO TASUJA
