Kolmapäevaõhtune elektrikatkestus jättis vooluta 1816 Hiiumaa majapidamist, lõpetas Kärdlas kogu kaubandustegevuse ja tekitas kaose plastitehases.
Elekter läks ära kell 18.03. Infotelefonil 1343 vastanud dispetšeri andmetel hõlmas katkestus Kärdla linna ning osa Pühalepa ja osa Hiiu vallast.
Poed kinni
Samast hetkest katkes ka Kärdla kaupluste töö – kadus valgus ja kassad ei töötanud. Selveri ja Säästumarketi uksel oli selgitav silt, et kauplus on suletud elektrikatkestuse tõttu. Hiiu Konsumi uksel seda silma ei hakanud. Seepärast olid ukse taha saabunud potentsiaalsed ostjad üsna üllatunud – uurisid aknalt lahtiolekuaegu ja siis taas poeust, mis ei kavatsenudki avaneda. Sisse piiludes oli näha, et pimedas kaupluseruumis liiguvad müüjad.
Aija Klee ja tema abikaasa, kes tahtsid pärast ujumist Säästumarketis jäätist osta, olid esialgu üllatunud, kuid kui kuulsid, et kodus Käinas on elekter olemas ja järelikult ka poed töötavad, võttis nende auto suuna Lõuna-Hiiumaale.
Ken Kotsur, kes tuli säästukasse leiva-saia järele, lubas minna saia küsima emalt, kes päeval oli jõudnud poes käia.
Selveri parklas oli vaid kaks autot. Üks autost väljunud naine küsis imestunult, mis lahti, ja ütles, et pole päevaajal Selveri parklat kunagi nii tühjana näinud.
Bensiini ei saanud
Keerulisem oli lugu tanklates. Olerexi tanklas ütles üks bensiini ostma tulnud naine, et õnneks tal paagis natuke kütust ikka veel on. Ta naeris, et suurem mure on telekavaatajatel, sest just sel ajal jooksevad kõige magusamad seebikad.
Õnneks tuli just sel hetkel, kella seitsme ajal, korraks elekter tagasi. Mõned ostjad jõudsid auto ära tankida ja ostugi eest maksta kuid kümne minuti pärast oli vool jälle läinud.
Müüja Liivi Tärnu ütles, et tunni aja jooksul jäi tal teenindamata kümmekond ostjat. Ta oletas, et paar seltskonda, kes praamile suundusid, oleks võtnud paagi täis. Samuti ei saanud ta täita ühe näljase seltskonna soovi – osta bensiinijaamast suupoolist.
Plastitehases kaos
Kärdla plastitööstuse AS M ja P Nurst juhataja Agur Nurs ütles, et neil tekitas ootamatu elektrikatkestus paraja kaose ja hommikul üks plastivalupink ei käivitunudki, kuid kõik seadmed jäid seekord õnneks terveks. Nurs rääkis, et õhtuses vahetuses tööl olnud neli inimest jooksid seadmete vahet ja püüdsid olukorda päästa. Serverid, mis masinaid juhivad, jäid seisma, sest ettevõttel pole olnud võimalik soetada nii võimsat HUPSi, mis lõputult servereid töös hoiaks. “Normaalne töörütm oli häiritud ja inimestel topeltkoormus,” nentis Nurs, kelle ettevõte maksab nii Eesti Energiale elektri kui Elektrilevile võrguühenduse eest 5000-6000 eurot – kokku kuni 12 000 eurot kuus.
Nurs ütles, et ei oska elektrikatkestuse tagajärjel tekkinud kahjusumma suurust hinnata, kuid sellest poleks ka mingit kasu, sest elektrifirma saamata jäänud tulu naginii ei hüvita.
Hiiumaa haigla tööd elektrkatkestus õnneks ei häirinud, kuna haigla ei saa elektritajäämisega riskida ning on selliste juhtumite puhuks soetanud autonoomse elektrivarustuse.
