PRIA hobulaste registri järgi on Eestis veidi üle 11 000 hobuse, neist ligikaudu 500 hiidlastest hobusekasvatajate hoole all.
Eesti hobusekasvatajate seltsi tegevjuht Krista Sepp ütles, et hiidlastel huvi hobuste vastu jätkub, hobusekasvatajaid on palju, aretajaid, kes varsakasvatuse ette võtavad, aga võiks alati rohkem olla.
Tema sõnul on oma positiivse jälje Hiiumaa hobumajandusele jätnud varasemalt toimunud Kärdla Ratsupäevad. “Aastaid sidusime oma tööreisi ratsavõistluste eelse ajaga, vaatasime hobuseid ja seejärel hobuseid spordis,” rääkis Krista Sepp möödunust, aga ka sellest, mida seltsi esindus seekord Hiiumaal nägi.
EHS peab Eestis aretatud hobuste – eesti, tori ja eesti raskeveo hobuste tõuraamatuid. “Üks osa tõuraamatu pidamisest on hobuste hindamine ja Hiiumaale tulimegi noorhobuseid hindama, lisaks muidugi on huvi näha sündinud varssasid. Meie hindamissüsteemis on noorhobuse vanus kaks kuni kuus aastat. See on natuke seotud põllumajandusloomade aretustoetusega. Riik veel natuke toetab tõuaretust – ja on väga tähtis, et riik toetaks – sest see võimaldab ühingul koos hobusekasvatajatega aretustööd teha.
Noorhobuste hindamisel jälgime vastavust tõule iseloomulikele tunnustele. Hindamisviise on erinevaid, näiteks lineaarne ja punktisüsteemis hindamine. Neid koos üldiselt ei kasutata. Hindamise käigus anname kompleksse hinnangu hobuse kehale ja tema liikumisele, samuti üldmuljele, mis näitab, kas hobune on koostöövalmis ja hea iseloomuga. Oskus hobuseid võrrelda kujuneb aastatepikkuse kogemusega.
Tavaliselt käime Hiiumaal paar korda aastas. Selgi aastal oleme plaaninud veel ühel korral Hiiumaale tulla. Seekord alustasime just Linnumäelt, kus Ave Kokla eestvõttel tegutsev OÜ Tõnise Tallid rendib pinda ja peab hobuseid. Hindasime Tõnise Tallidele kuuluvat üht parimat kolme aastast eesti tõugu täkku Räitsak ja noort tori hobust Linnumäe Pärt. Viimatinimetatu on ruun ja temast tuleb kindlasti hea tarbehobune, keda on hea kasutada nii ratsa kui rakendis.
Järgnes OÜ Alliksaare hobuste hindamine ja ligi kümnekonna eesti tõugu varsa ülevaatus Vanamõisa rannas. Kaks noort täkku said kutse eesti tõugu noorhobuste finaal-ülevaatusele, mis sel aastal toimub 30. augustil Toris.
Seejärel liikusime Kõpu külla, kus Siret Põllu oma eesti hobustega suviti toimetab. Jällegi hindasime väga head noort eesti tõugu mära. Tema puhul hakkas silma hea iseloom, mille kohta perenaine Siretki ütles, et ilmselgelt on see mära emalt edasi kandunud.
Ühepäevane reis lõppes traditsiooniliselt Paopel Sepa talus. EHSi auliige Valdu Laid on hobustega toimetamise edasi andnud Üllar Laidile, kes siis meile koos tütre Marret-Leega hobuseid esitas. Hinnati nelja eesti tõugu noorhobust ja ühte tori hobust. Üllar Laidi hobusekasvanduses on üks parimatest eesti hobustest, 2017. aastal Eesti parimaks nooreks eesti tõugu märaks hinnatud Rillara, kes nüüdseks on juba kuue aastane ja on Marret-Lee ratsutamistreeningute hea kaaslane.
Kui palju on Hiiumaal hobusekasvatajaid ja hobuseid?
Vastab Eesti hobusekasvatajate seltsi tegevjuht Krista Sepp: Hiiumaa hobusekasvatajate ja hobuste arv on muutuv suurus, küll aga võib öelda, et EHS tõuraamatutes on registreeritud viiekümne hiidlase hobused. Hobuste arvukus võrreldes teiste Eesti maakondadega on Hiiumaal suur. Kõige rohkem on hobuseid Viljandi-, Tartu- ja Pärnu maakondades, mis on Eesti suurimad hobusekasvatuspiirkonnad.
Hiiumaal jätab suurima jälje eesti tõugu hobuse ja ponide kasvatusse Ristitee talu, kus rannakarjamaadel on üle 400 hobuse. Hobuste arvu kohta on statistikat jätkuvalt raske teha, kiire arvestus näitab, et hobuseid kokku on Hiiumaal üle poole tuhande. Aga siinkohas tuletakski hobuse peremeestele meelde, et kui hobune karjast välja liigub, tuleb sellest ka hobuse passi välja andnud aretusühingule teada anda. Nii jõuame täpsemate arvudeni.
Kuidas läheb hobusekasvatusel Eestis?
Eesti hobusekasvatuse üldine seis liigub käsikäes Eesti majanduseluga. Rohkem võimalusi toob rohkem hobusekasvatajaid. Hea meel on, et eesti tõugu hobusel on oma kindel koht ka ponispordis. Lisaks veel see värvusterikkus, mis hobiratsutajatele ja aretajatelegi palju huvi pakub. Kindlasti võiks just kohalike tõugude säilitamine olla see märksõna, millele pühenduda. Hiiumaal on eesti hobuse kõrval esindatud nii tori hobune kui eesti raskeveohobune. Heameelega näeks ka nende ohustatud tõugude väikest kasvatust, et Hiiumaal neile oma töö ja kasutus leida. Hobuste turismis kasutamine on üks märksõnadest.