Tere jälle! See olen ikka mina – arvamusliider Bobik.
Tegelikult pean saladuskatte all ütlema, et Bobik on mu hellitus- ja varjunimi. Passis on mul üks teine nimi, aga seda ma praegu veel välja ei ütle.
Mina ei tea, kellel seda tõupuhtust vaja on. Mõned ütlevad, et mina olen krants ja segavereline. Tegelikult olen ma täitsa puhast tõugu koer, ainult et väga haruldast tõugu. Moonsundi kõrvukterjereid on peale minu võib-olla veel ainult üks terves maailmas. See on minu vend. Ta elab vist kusagil mandri peal. Ma pole teda ammu näinud. Võib-olla on tema nüüd mingit teist tõugu. Kui tal pole selliseid suuri kikkis kõrvu nagu minul, siis ta ei saa kõrvukterjer olla. Aga ema oli mul Polgu bolonka ja isa on Saaremaa kikk-kõrv-tömptaks. Mõlemad täitsa puhast tõugu.
Võib-olla ma olen siis selles mõttes segavereline, et ema poolt nagu Hiiumaa koer, aga isa on Saaremaalt pärit. Minu Inimene ütleb, et sellepärast ma olengi nii kuri ja haugun kõikide liikuvate asjade ja olendite peale.
Nojah, ema on mul kahjuks surnud, aga isa elab veel. Ega ma vanamehega väga hästi läbi ei saa. Ta on ikka ajast nii maha jäänud, ei tea pooli asjugi, aga sõna võtab küll.
Mõnel inimesel on selline imelik arusaam, et siin meie kandis peab olema ikka hästi heledat karva, siis oled õiget ja puhast tõugu. Mõned emasinimesed lasevad isegi oma juukseid heledamaks värvida, olen kuulnud. Noh, selle koha pealt vastan mina küll standardile. Ma olen heledat karva ja isegi nina on mul roosa. Aga koerte maailmas pole värv kunagi midagi tähendanud, muud omadused on ikka tähtsamad.
Inimestel on see viga, et nad pruugivad liiga palju silmi ja liiga vähe teisi meeleorganeid. Ega see silmanägeminegi neil kiita ole, väga paljudel on prillid. Kõrvakuulmine on neil ikka täitsa kehv ja haistmisest ei tahaks kohe üldse rääkida. Mina pole näinud, et kaks inimest kokku saades teineteist nuusutaksid. Aga niimoodi jääb ju kõige olulisem informatsioon saamata. Samas on muidugi mõne inimese lõhn nii vänge, et tunned seda kilomeetri kauguselt. Noh, inimesed panevad ju endale igasugu lõhnaõlisid peale. Need ajavad mind mõnikord lausa aevastama. Aga inimesed ise arvavad, et on hea lõhn.
Ja siis olen ma veel kuulnud, et emased inimesed panevad endale juuksepikendusi. No mis mõttes? Mina küll endale karvapikendusi ei taha. Need jäävad ju jalgu. Sopaseks saavad ka, kui on porine ilm. Ja igapäevast tualetti on palju raskem teha.
Ja veel olen kuulnud, et pannakse kunstküüsi. Igatahes minul kasvavad need ise, kui ma neid asfaldi peal ära ei kuluta. Pikkade küüntega on paha kõndida, mina neid endale ei taha. Ja veel pidid inimesed tegema igasuguseid…
Minu Inimene ütles just praegu, et aitab nüüd küll, ära rohkem kirjuta, tule arvutitooli pealt maha.
Mina ei tea, kas puhast tõugu inimesi üldse ongi olemas, miks nad muidu endale sellist tõuparandust tahavad teha.
Bobik, koer ja arvamusliider