Tere jälle! Mina olen ikka endiselt arvamusliider Bobik. Näh, juhtusin moe peale mõtlema. See va mood on inimestel üks imelik asi. Selline tunne on, nagu tahaksid kõik ühtemoodi välja näha. Nojah, võib-olla mitte kõik, aga mingid inimesed on küll justkui ühest vabrikust välja lastud. Täitsa puhast, aga haruldast tõugu koerad (nagu mina) ei ole kunagi ühesugused.
Nojah, inimeste moodi võiks lahata risti ja põiki. Mood on neil igal pool. Mood ütleb, mida inimene peab selga-jalga panema, milline soeng tal peab olema ja palju muudki veel. Ega koertel pole sest va moest sooja ega külma, aga vahel topivad inimesed loomadele ka hilpe selga ja värvivad nende karvakasukat. Minu Inimene ütles, et mõnele koerale, kellel on väga kehv karvkate, on talvel lisavammust vaja. Ju siis mõnel koeral on sooja või külma, suvel sooja, talvel külma. Nojah, inimestel endal on ju ka üsna kehv karvkate ja külmal ajal on neil vammuseid vaja. Talvel tüütab täitsa ära, kui hommikul Oma Inimese üles ajan, ja siis ta on natuke unine ka ja koperdab ja topib endale riideid selga, nii et tee või püksi … Oi, ma unustasin, et mul ju polegi pükse. Ja see on tegelikult hea. Igas mõttes.
Nojah, võtame siis inimeste rõivad käsile. Paljudel inimestel pole ju riided ainult tarbe pärast, vaid rohkem ikka eputamiseks. Mõned topivad endale järjest kallimaid ja uhkemaid hilpe selga, aga ükskord tüütab nende kostüümidraama kõik teised ära ja siis, kui pole enam millegi muuga silma paista, kooritakse ennast täitsa ihualasti, noh, mitte sellepärast, et endal oleks kuidagi mugavam, vaid ikka teistele näitamiseks … Korraks on siis kõigil jälle lõbu laialt, nalja nabani ja põnevust põlvini. Ainult korraks, sest see tüütab ju ka ära.
Vaatame jalavarje kah. Kui ikka on moes hiiglama kõrged ja peenikesed kontsad, siis on mõnda moehullu täitsa naljakas vaadata. Koigerdab nende orkide otsas ja kõigub nagu hallitanud pilliroog tuule käes või siis kõnnib jönt-jönt-jönt. Ja talvel libedaga, oh sa mu meie! Siis ei saa selliste karkudega üldse edasi. Nojah, ja hoidku veel nende tervisehädade eest, mida sellised jalavarjud tekitavad!
Ja soengud! Kord on moes lühikesed juuksed ja moekummardajad lasevad neid pügada, aga siis tulevad moodi pikad salgud, ja needsamad tegelased muretsevad endale juuksepikendused. Kui moes on lokid, siis krussitavad moeahvid hoolega oma juukseid. Praegu tundub, et paljud naisinimesed tahavad pealae ligi liibitud pulksirgeid juukseid, mis on nii hirmheledaks valgendatud, et silmadel hakkab valus. Õnneks pärisinimeste seas on ikka loomulike juustega tegelasi ka, aga kui telekat vaadata, siis tundub, et seal on peaaegu kõik nagu ühe vitsaga löödud.
Mind kui koera ajab see natuke naerma. Minul on oma karvakasukas kogu aeg seljas ja kui ma laseksin näiteks karvu krussitada, sirgemaks tirida, pleegitada või mõnest kohast ära ajada, ei saaks ma selle eest ühtegi plusspunkti. Koerte käest kindlasti mitte. Inimeste käest arvatavasti ka mitte. Aga mine sa tea seda tänapäeva inimeste elu.
Nojah, ma vaatan siin oma kirjatööd ja kardan, et võib jääda selline mulje, nagu oleksid moehaiged ainult naisinimesed. Päris nii see kindlasti ei ole. Eks on neid moe järgi joonduvaid meesinimesi ka.
Noh, ja peale riiete-soengute on ju muidki moeasju. Autod, majad, mööbel ja palju muud. Isegi mingid värvid võivad moes või moest väljas olla.
Nojah, näiteks raamatute lugemine vist tänapäeval väga moes ei ole, vähemalt mitte moekate inimeste seas, aga paistab, et elulugude kirjutamine on. Kirjutavad ka sellised, kellel mingit elukogemust veel polegi. Ma ei imestaks, kui varsti hakkaksid sülelaste memuaarid ilmuma.
Vaat nüüd tekkis mul mõte, et peaksin võib-olla ise ka oma eluloo kirja panema. Kümme aastat elatud, see on koera kohta täitsa soliidne iga. Kogemusi igatahes jagub. Ei tea, äkki teengi ära.
Bobik
arvamusliider ja moenõustaja
