Kliima soojeneb. Ehkki viimane talv oli üsna nagu vanal ajal, näitab üldine keskmiste temperatuuride käik tõusutendentsi. Ühes sellega hakkab tasapisi muutuma ka looduskeskkond. Metsades näikse pealetungile asuvat laialehised puuliigid. Aina rohkem võrsub Hiiumaa puistute alusrindesse tammi ning seni üsna taigailmelisel Kõpu poolsaarel kipub tükati juba õige vahtraliseks. Tõsi, siin on küllap üheks põhjuseks ka seemnepuude rohkus. Kõik need asulatesse istutatud tammed kannavad ohtralt tõrusid, mida usinad pasknäärid metsadesse laiali kannavad. Ja eks ole ka Kõpu küla suured vahtrad “süüdi“ selles, et poolsaare looduse kõige sagedasemaks laialehiseks puuks tikub saama justnimelt vaher.
Kui tammede ja vahtrate puhul on nii ja naa, siis hiljuti Hiiumaal esimest korda märgatud puuvõõrik (Viscum album) on ilmselge kliimasoojenemise tulem. Esimene puuvõõrik leiti 2007. aastal Peipsi äärest Meerapalust ühelt vahtralt. Riburadapidi järgnes teisi leide, ikka Ida-Eestist. Kui jugapuu ja luuderohi vajavad ellujäämiseks ja edenemiseks mahedaid talvesid, siis puuvõõrik nõuab eeskätt sooje suvesid. Sellega seletati võõriku leide justnimelt idapoolsest Eestist. Nüüdseks on sealsed põhjapoolsemad leiud juba Türil ja Lääne-Virumaal. Ainsaks erandiks oli puuvõõrik Lääne-Saaremaal Kuusnõmmel, kus taim määrati aga alles metsaraie järel langetatud puult. Ning nüüd on siis üks võõrikukera olemas ka Kõpus, vahtra otsas. Puuvõõrik näiksegi meil eelistavat vahtrapuud, aga teda on avastatud elamas ka kasepuul. Näiteks Poolas on võõriku lemmikud paplid.
ja