Sotsiaalmeedias levib mulje, et Palade õpetajad ei streigi, sest probleeme polevat. Kinnitan, et Palade õpetajad näevad probleeme adekvaatselt, samas kui isiklike otsuste taga on erinevad argumentatsioonid. Saan selgitada, miks mina otsustasin mitte streikida.
Esiteks sellepärast, et olen liiga väsinud. Töölt puudumine, kui ei ole just surmaeelne seisund, tähendab tundide sisustamist kaugjuhtimisel, mis võib olla kohalkäimisest pingutavam.
Teiseks, kui raha leitakse ainult koolide sulgemisega, siis tuleks õpetajatel pigem oma palgast osa ära anda.
Kolmandaks, aegadel, kui tuleb seljad kokku panna kõigi rahvuskaaslastega, ei küsita palka (kvalifikatsiooni, töötundide ja vastutuse järgi), vaid elatisraha (elementaarseteks kuludeks).
Neljandaks, laenu tuleb võtta siis, kui laenatud rahaga tehtud investeering hakkab sisse tooma rohkem, kui maksab laenu teenindamine. Kes on kursis maailma majandusega, teab, missugune riikide surmalõks on laenamine jooksvateks kuludeks.
