Selles loos siin ei tule juttu sõltuvusest, mida inimene häbeneb või tunnistada ei taha. Tegelikus elus on palju suurem nende inimeste arv, kelle sõltuvuse juurde saab kirjutada plussmärgi. Kes ei saa enne uinuda, kui raamatust on paarkümmend lehekülge läbi loetud. Mõni peab jooksma ja suusatama kõik maratonid algusest lõpuni. Ühed koguvad marke ja teised vanu autosid. No ei saa lihtsalt teisiti.
Kuulun nende hulka, kellel on sõltuvus muusikast ja on ilmselge, et tegelikult on meid palju. Kas oled mõelnud, et laulma hakkame me juba siis, kui kirjatähedki pole veel selged? Ja kuskil seal viieteistkümnendaks eluaastaks on tegelikult paigas mitte ainult see, kas sellest inimesest tuleb muusika austaja, vaid ka see, millist muusikat ta oma järgnevas elus kuulab.