Küllap on paljude Hiiumaa sõpradega natuke samamoodi. Kõigepealt tuleb peale vaim, nimetame ta siis Hiiuks. Hiid võib peale tulla juba nädalaid enne reisi ennast. Igatsus muudkui küpseb, sellest saab meeldiv painaja ja painajast lõpuks sõbralik tont, kelle kingad astusid saarele juba aegu enne päristulijat. Lõpuks ei mäleta ta mitte, millal täpselt tundis tondi keha (Maa) tema kingi ja kas need kontsajäljed tabasid esimesena Heltermaa kaid või Käina poe esist. See ei ole oluline. Vaim on ammugi kohal, kui keha alles rooli keerab. Vaim tõstis pilgu puulatvadele ja korraldas vaimusilmas vaase või taldrikuid aegu enne, kui keha suurelt teelt maha pööras.
Olen meie saart õppinud armastama nõnda, et võin end temaga koos tunda mis tahes hetkel. Niisamuti nagu usklik inimene võib tunda igal sammul jumala puudutust või kaks armastavat inimest teineteise tuge, olenemata sellest, kuhu saatus nende kehad parasjagu lähetanud on.
