Kärdla uue riigi- ja kohtumaja ruumilahendus hakkab põhinema üha laiemat kasutust leidvale antropoloogilisele analüüsile.
Rakendusliku Antropoloogia keskuse (RAK) töötajad alustasid sel nädalal intervjuude ja paikvaatlustega ning plaanivad uuringu lõpetada eeloleva aasta veebruaris. Nelja päevaga viivad antropoloogid Kärdlas läbi 23 süvaintervjuud nendega, kes on potentsiaalsed tulevase riigi- ja kohtumaja asukad, kokku 15 asutusest. Lisaks teevad nad lühiintervjuusid ning paikvaatlusi, et saada terviklikum pilt praegusest töökeskkonnast.
“Süveneme töötajate ootustesse ning nende igapäevasesse tegelikku töökäitumisse,” ütles RAKi projektijuht, antropoloog Sigrid Solnik. Selle kõrval kaardistatakse ka klienditeekonnad, et kaetud oleks nii teenusepakkuja kui selle tarbijate vajadused, sealhulgas ligipääsetavus ja kasutajamugavus.
“Siin oldud päevade jooksul on tegelikke vestlusi toimunud plaanitust isegi rohkem, sest oleme rääkinud ning arvamusi kogunud kõigilt nendelt töötajatelt, kes parasjagu oma tööpostil on,” rääkis Solnik ja lisas, et vastuvõtt on olnud soe ja asjalik.
Kokkuvõte valmib veebruariks
Kogutud materjali põhjal koostavad uurimisrühma liikmed novembri alguseks kokkuvõtte, mida tutvustavad kõigepealt uuringu tellinud RKASile ning arhitektuurikonkursi võitnud
Karisma arhitektidele. Seejärel, novembri lõpus ja detsembri alguses viiakse läbi neli töötuba esialgsete järelduste täpsustamiseks. Veebruariks 2022 vormub terviklik töö- ja teenuskeskkonna analüüs, mis on sisend arhitektidele hoone tulevase ruumiprogrammi projekteerimisel.
Võrreldes riigiteenistujate töökohti praegu ja mõne aasta pärast, tõi projektijuht esile töö liikuvama iseloomu, seda ka uute kontorihoonete-siseselt. Töökohtade monofunktsionaalsus on vähenemas – inimesed täidavad vaheldumisi väga erinevaid tööülesandeid – täielikust süvenemisest näiteks aruandlusesse kuni aktiivse kliendisuhtluseni. See viitab, et töökeskkondki peab sellist paindlikkust ja vaheldusrikkust toetama.
Tellija esindajana rõhutas RKAS projektidirektor Kärt Vabrit pressiteates, et eesmärk on luua tingimused kvaliteetsete avalike teenuste toimimiseks, võimaldades neile lihtsat ligipääsu ning suurendades samaaegselt ka asutustevahelist sünergiat.
Antropoloogilisi uuringuid üha enam
RAKi sõnumijuht Mari Roonemaa ütles, et keskus loodi 2014. aastal eesmärgiga suurendada kvalitatiivsete uuringute rolli nii ühiskondlike kui ka praktiliste probleemide lahendamisel. Ta tõi mõned näited Kärdlas läbiviidavale uuringule eelnenud sarnastest töödest.
Koostöös Tartu Ülikooliga viis RAK 2018. aastal läbi politsei- ja piirivalveameti töökäitumise uuringu.
Vaatlused ning intervjuud 15 büroos aitasid välja selgitada sobivaimad tulevikukontori lahendused lähtuvalt valdkonna eripäradest ja organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest.
Eelmisel aastal uuris RAK Eesti Tervisemuuseumi tellimusel, kuidas lapsed pääsevad vaatama muuseumi väljapanekuid. See oli osa teenusearendusest, eesmärgiga luua erinevate sihtrühmade vajadusi võrdselt arvestav kaasaegne teenus ja teenuskeskkond.
RAKi partneriks oli ka Väätsa põhikool, kus tehtud uuringut kasutati kooli edasise arengu kavandamisel.
Omniva tellimusel aga viidi läbi pilootuuring ja pakikulleri töökäitumist ja teenust analüüsiv töötuba teeninduse eest vastutavatele töötajatele.
Mari Roonemaa sõnul on heameel märgata, et ettevõtted ja asutused on järjest läbimõeldumalt asunud
arendustegevustele lähenema ning kaasavad oma sihtgrupi uurimiseks antropoloogid juba plaanimise varases faasis. “Vigu parandada on hiljem kindlasti raskem, kui ennetavalt tegutseda,” kõlas tema sõnum.
