Amet: Hundi tekitatud kahjud vähenenud

Keskkonnaamet võttis kokku suur­kiskjate tekitatud kahjud põllumeestele, karjakasvatajatele ja mesinikele, teatades, et huntide tekitatud kahjud on viimastel aastatel vähenenud, karude tehtud kahju kasvanud, ilvesekahjud aga marginaalsed.
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi märkis saadetud pressi­teates, et loomakasvatajate teadlikkuse tõusu ja ennetus­meetmete laialdasema kasutuselevõtu tulemusel on hundi ja ilvese tekitatud kahjud viimastel aastatel olnud tagasihoidlikus langus­trendis.
Mullu laekus keskkonnaametile suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks 364 taotlust 270 kahjusaajalt ja amet hüvitab suurkiskjate kahjusid enam kui 240 000 eurot. Väljamaksed on praegu tegemisel.
Võrdluseks, et aasta varem laekus suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks 312 taotlust 250 kahjusaajalt ja amet hüvitas kahjusid kokku 231 000 eurot.
Lambaid murti vähem
Keskkonnaameti saadetud pressiteates märgitakse, et Eestis peetakse üle 90 000 lamba, hunt murrab neist aastas 0,6–1,1 protsenti, oluliselt suurem arv lambaid aga hukkub olmetraumade, haiguste ja õnnetuste tagajärjel.
Eelmisel aastal murdsid hundid Eestis 830 lammast. Ligi 30 protsenti murdmistest toimus nelja kasvataja juures, kelle ennetusmeetmed olid ameti andmetel puudulikud. Lisaks murdsid hundid ametile teadaolevalt ka 21 koera, 20 vasikat, 4 kodukitse ja ühe poni.
Aasta varem ehk 2018. aastal murdsid hundid Eestis 919 lammast, kusjuures 35 protsenti murdmistest toimus kolme kasvataja juures, kes polnud ennetus­meetmeid rakendanud. Lisaks murdsid hundid tunamullu veel 2 kodukitse, 23 vasikat ja 16 koera.
Eelmisel aastal olid ligi pooled hundi murtud lammastest, kokku üle 400 isendi, Harju-, Rapla- ja Järvamaal. Teistes maakondades oli hundi murtud lammaste osakaal tagasihoidlik ja jäi maakonniti alla 50 isendi.
Aasta varem langes hundi murdmise ohvriks suurim hulk lambaid Läänemaal, suur oli kiskluskoormus ka Järva- ja Viljandimaal.
Amet toetab ennetust
“Eesti metsades on kiskjate looduslike saakloomade populatsioonid väga heas seisundis – seega looduses toitu suurkiskjatele piisab,” ütles Tõnu Talvi. Kiskja­kahjude esinemine viitab tema hinnangul suurkiskjatele sobivate elupaikade ja kaitsmata kariloomade või mesitarude kokkupuutele ning kahjude ennetamiseks on oluline rakendada ennetus­meetmeid.
“Igasuguse põllumajandustegevuse juures tuleb arvestada, et metsloomad püüavad toitu hankida vähese vaeva ja riskiga. Seetõttu tuleb inimesel oma vara metsloomade eest kaitsta, kahjude riski saab iga loomaomanik vähendada erinevate tõhusate ennetus­meetmetega,” rõhutas Talvi.
Nii hüvitab keskkonnaamet 50 protsenti ja kuni 3200 euro ulatuses kulutused, mis on tehtud kiskjakahjustuste ennetamiseks.
Ameti andmetel ongi nii karjakasvatajad kui mesinikud üha enam kasutanud oma vara kaitseks erinevaid ennetusviise. Karjamaade ja mesilate ümber rajatakse elektritarasid ning karja kaitseks soetatakse valvekoeri. Eelmisel aastal toetas amet 17 karjavalvekoera tööle asumist. Ameti andmetel on Eestis juba üle saja lamba­kasvataja, kes selliselt kindlustanud oma karjade tõhusa kaitse.
“Hoolsalt paigaldatud ja pingestatud elektrikarjus ning karjamaal töötavad karjavalvekoerad aitavad kiskjakahjusid tõhusalt ennetada,” kinnitas Talvi.
Ka riigi poolt ennetuseks tehtavate kulutuste hüvitis on viimase kümne aasta vältel pidevalt kasvanud. Nii rakendasid eelmisel aastal 70 karjakasvatajat ja mesinikku suurkiskjate kahjustuste vältimiseks täiendavaid ennetusmeetmeid, kulutusi hüvitas keskkonnaamet kokku ligi 93 000 euro ulatuses.
Karude kahjud kasvavad
Pruunkarude tekitatud kahjud on ameti andmetel viimastel aastatel kasvanud. Mullu kahjustasid pruunkarud 425 mesitaru, lisaks rüüstasid üle 230 silorulli.
Aasta varem rüüstasid pruunkarud 267 mesitaru. Lisaks murti karude poolt 2018. aastal üks vasikas, üks lammas, 7 kana ning rüüstati üle 800 silorulli.
Ilvese tekitatud kahjud on asurkonna madalseisu tõttu endiselt marginaalsed.
Looduskaitseseadusest ja Euroopa Liidu regulatsioonidest lähtudes hüvitab keskkonnaamet põllu­majandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused. Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse täiel määral, kahjusaaja kanda jääb seaduses ettenähtud omavastutuse osa 64–128 eurot kahjude kohta aastas.