Margus Saar 
Raamatu luges läbi kümneaastane Amanda Liisa Liister, kes jagab meiega oma muljeid raamatust.
Millest raamat rääkis?
Amanda Liisa: Raamat rääkis erinevatest loomadest, nende muredest ja rõõmudest. Veel ka sellest, kus nad elavad, mis on nende harjumused, mida neile meeldib teha ja milles nad kuigi head polnud. Raamatu igas peatükis toimub loomadega palju põnevaid seiklusi.
Mis sulle raamatu juures kõige rohkem meeldis?
Mulle meeldisid selle raamatu pildid, sest need olid naljakad ja hästi värvilised. Veel olid lahedad raamatu lood, tegelased ja naljakad asjad, mida nad tegid. Näiteks ninasarvik Ninni värviti poolenisti kaelkirjakuks ja poolenisti sebraks.
Kes oli su lemmiktegelane raamatus ja miks?
Mu lemmiktegelane oli flamingo Virve, sest ta oli heleroosa. Flamingod on mu lemmiklinnud ja minu meelest on nad väga ilusad. Raamatutegelane Virve oli mitmes loos kõrvaltegelane.
Milline oli põnevaim koht raamatus?
Põnevaim oli see koht, kui tüügassiga Timmul oli moeshow. Timmu pidi käima hästi peenikese puupalgi peal. Tema vennad tahtsid teda naerualuseks teha, aga lõpuks oli ta hoopis suur staar. Ma arvan, et Timmu loost võiks ka päriselus õppida. Timmu ema kordas, et tüügassigadest ei saa kunagi modelle, sest nad on koledad. Tegelikult läks aga hoopis vastupidi ja Timmust sai kuulus modell. See on hea
õppetund, et kui midagi tahad, siis on kõik võimalik.
Mida sooviksid autorilt raamatu kohta teada?
Ma tahaks teada, kui palju aega kulus tal ühe raamatu peatüki kirjutamiseks ja kui kaua kulus tal aega ühe tegelase väljamõtlemiseks. Veel tahaksin teada, kust ta üldse sai inspiratsiooni niisuguse raamatu kirjutamiseks.
Kellel soovitad raamatut lugeda?
Mina soovitan raamatut pigem seitsme- kuni kümneaastastele lastele. Arvan, et see meeldib rohkem tüdrukutele kui poistele. Raamatus on väga palju ilusaid pilte ja arvan, et see meeldib eriti neile, kellele meeldivadki rohkete illustratsioonidega raamatud.
Intervjuu kirjanik Kiiri Saarega
Raamatu läbi lugenud Amanda Liisal olid autorile mõned küsimused nagu ka tema intervjueerijal. Hiiumaal elav kirjanik Kiiri Saar oli lahkelt nõus küsimustele vastama.
Amanda Liisa Liister: Kui palju aega kulus ühe raamatu peatüki kirjutamiseks ja kui kaua kulus aega ühe tegelase väljamõtlemiseks?
Kiiri Saar: Ühe raamatu peatüki kirjutasin valmis ühe-kahe päevaga. Tegelaste väljamõtlemisega oli veelgi lihtsam – võtsin ette suure värvipiltidega Aafrika loomaraamatu ja lihtsalt sirvisin. Sõelale jäid välimuse või oleku poolest kõige köitvamad tegelased. Panin neile toredad vanaaegsed nimed. Nii näiteks seiklevad mu raamatus leopard Lembit, krokodill Kalmer, sebra Salme, mureen Marta, okassiga Oskar ja teised.
Amanda Liisa Liister: Kust saite inspiratsiooni niisuguse raamatu kirjutamiseks?
Inspiratsiooni leidmine polnud keeruline. Kunagi tekkis meil ühe kirjastajaga idee, kirjutada loomaraamatu sari. Esimene raamat “Maailma parim dingo” tutvustab Austraalia asukaid ja teine “Panter Pauli pole olemas” Aafrika asukaid. Tahtsin kirjutada midagi lõbusat, mis ei koormaks last õpetussõnadega, vaid annaks elamise ja teistega läbisaamise kunsti edasi läbi huumoriprisma ning lustakate seikluste. Võimalik, et sünnib ka sarja kolmas raamat, mis tutvustab lastele mõne muu maailmajao loomi. Põhimõtteliselt on Andres Kuura kolmanda raamatu illustreerimiseks oma nõusoleku juba andnud.
Kust leidsite nii hea illustraatori?
Andres Kuuraga pole ma tõepoolest varem koostööd teinud ja “Panter Pauli pole olemas” on meie esimene ühine raamat. Võib öelda, et kokku viis meid juhus.
Andresele mu käsikiri meeldis, mulle jälle tema värviküllased ja rõõmsad illustratsioonid. Õige pea leidsime ka sobiva kirjastuse. Otsustasime Eesti ühe edukaima kirjastuse Helios kasuks, kes tegi meile soodsa pakkumise.
2010 hakkasite raamatuid kirjutama, mitmes teos see on?
“Panter Pauli pole olemas” on mu kuueteistkümnes ilukirjandusteos ja ühtlasi viies lasteraamat. Esimese lasteraamatu “Keteriin Salaaias” esimene osa ilmus aastal 2012. Käsikiri ise oli kõige esimene, mille ma üldse kirjutasin, aga mõte seda avaldamiseks pakkuda sündis mõni aasta hiljem. Lastele kirjutada on ju lihtne ja tore ning nad ise kõige vahetum ja osavõtlikum sihtgrupp.
Küsisid
AMANDA LIISA LIISTER ja KÄROLYN KIVISTIK
