Joobes juhi osalusel toimunud liiklusõnnetustes hukkus mullu 13 inimest.
Suur on ka politsei- ja piirivalveameti poolt tabatud alkoholijoobes juhtide arv. Näiteks Hiiumaal võeti mullu joobes juhtimisel vahele 58, Läänemaal 102 ja Saaremaal 186 juhti. Kõige suurem oli tabatud joobes juhtide arv Tallinnas, 1622, Tartumaal 729, Ida-Virumaal 755 ja Harjumaal 705.
Euroopa Liidus seostatakse joobes juhtimisega 25 protsenti kõigist hukkunutega liiklusõnnetustest. Eestis oli möödunud aastal see arv 27 protsenti. Kokku toimus 2017. aastal Eestis joobes juhi osalusel 182 liiklusõnnetust, neis hukkus 13 ja sai vigastada 236 inimest.
Ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand tõi välja, et juba 0,2 mg/g alkoholi veres mõjutab sõidukijuhi juhtimisvõtteid ja poolepromilline joove tõstab fataalsesse liiklusõnnetusse sattumise riski lausa viiekordseks.
Selle aasta esimese kolme kuuga on järelevalve käigus tabatud üle 1100 juhi, kelle joove oli 0,5 promilli ja enam. Sellise joobe tekkimiseks piisab 85 kilogrammi kaaluval mehel kahest 4,0protsendi kangusega pooleliitrisest õllest.
Maanteeameti tellitud uuringu tulemused näitavad selgelt, et alkoholi mõju alahinnatakse tegelikkusest palju väiksemaks. Kui pits viina tekitab 85 kilogrammi kaaluval mehel 0,21promillise alkoholisisalduse veres, siis kui kõrge alkoholisisalduse tekitab 5protsendi kangusega pooleliitrine õlu? Sellele küsimusele teadis õiget vastust – 0,33promillise – vaid 18protsenti vastanud meestest. Peaaegu kolmandik vastajatest arvas, et alkoholi sisaldus veres on madalam.
Rahvasuus levinud müüdid, nagu oleks alkoholi lagundamisprotsessi võimalik forsseerida magades, sportides, saunas või külma duši all käies, energiajooki või kohvi juues, ei pea tegelikkuses paika. Vaid 5 protsenti alkoholist kaob higistamise ja uriini kaudu, 95 protsenti tööst teeb ära maks. Seega püsib alkohol organismis arvatust palju kauem ja alkoholi väljumist organismist ei saa inimene ise kuidagi kiirendada.
“Inimesed eksivad alatasa ja nii ka liikluses. Eksimused sagenevad, kui inimene ei taju ümbritsevat selgelt. Alkoholi pruukinud juhid eksivad keskmisest sagedamini, sest hindavad ümbritsevat valesti ja ei jõua liikluses toimuvale õigeaegselt reageerida,” selgitas PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ja rõhutas: “Seepärast ei käi alkohol ja autojuhtimine kokku.”
Maanteeameti ennetuskampaania “Ka vähe on liiga palju” kestab 4. juunist
1. juulini. Kampaania eesmärk on liiklejatele teadvustada, et ka väike kogus alkoholi ei ole sõidukijuhtimise seisukohalt lubatud ning tegeliku kainenemiseni kulub arvatust rohkem aega. Kampaaniaperioodil kasutatakse mitmetes toitlustuskohtades joogiklaasialuseid, millel oleva info järgi saavad inimesed arvutada, kui kaua võtab kainenemine aega. Koostöös Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži tudengitega on valminud Alkokalkulaator, mis on allalaaditav Android telefonidele.
Merit Mähar
maanteeamet
