Harda Roosna Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi: Keskmine kaitseliitlane on suhteliselt vana. Eks sel on omad põhjused – noored inimesed elavad oma elu, neil läheb rohkem tähelepanu perele, laste kasvatamisele, kodu loomisele ja hoidmisele. Kusagil 30ndate teises pooles hakkab jääma aega üle ja siis on see aeg, kui inimesed hakkavad vaatama ringi, mida nad saaks veel teha. Siis nad astuvadki kaitseliitu ja naiskodukaitsesse. Tekivad need võimalused ja sellepärast me ütleme, et keskmine kaitseliitlane on vana. Üht-teist on kindlasti teha, kuidas nooremaid saada ka juurde. Siin on olemas niisugune faktor, et noored kotkad võiksid tulla kohe edasi kaitseliitu, aga siin on veel palju teha. Kaitseliit tervikuna aga praegu nooreneb. Kui mõni aasta tagasi oli kaitseliitlase keskmine vanus 46–47 aastat, siis nüüd on see 40 piiri peale jõudmas juba. Nii et järjest läheb nooremaks ja see on iseenesest hea märk.
Milliseid valikuid teevad erru minevad kaitseväelased – kas nad tulevad kaitseliitu?
Ma olen ise allkirjastanud või olnud soovitajaks mitmele endisele kaitseväelasele, kes soovivad kaitseliitu astuda. Teenistus hakkab läbi saama ja ta vaatab oma tulevikku ja näeb sel seotust kaitseliiduga. Kuidas ta tahab seda teha, kas lihtliikmena või võtab mõne ametiposti vastu nii, nagu täna Roman Lukas võttis, eks see aja jooksul paistab, aga kaitsevägi tänapäeval ka vananeb. Kui vaatame meie põlvkonda, kes omal ajal kaitseväe lõi ja oli kaitseväe sünni juures, siis meie aeg hakkab täis saama. Loomulikult me tunneme ennast veel piisavalt noortena ja ägedatena ja tahame kusagil jätkata – kaitseliit on see võimalus väljundiks, kus me saame jätkata.
Milline on Teie hinnangul Eesti olukord praegu, kui sõjahüsteeria Ukraina ümber on nii ärevusttekitav?
Eesti on kaitstud paremini kui kunagi varem. Eesti kaitsevägi ja kaitseliit on tugevad organisatsioonid, pluss liitlased. See oht, mis Ukrainat ähvardab, meid see otseselt ei ähvarda. Kaudselt oleme me muidugi samas ruumis ja kaudselt oleme me Ukrainat toetamas, – võib-olla peaks toetama palju otsesemalt ja vahetumalt isegi, – aga nii kole kui seda öelda ei ole, sõda Ukrainas tähendab tegelikult seda, et see sõda ei tule meile. Kahel rindel ei ole Venemaa suuteline sõdima sellises mahus. Sõjahüsteeriaga aga jah, võib-olla natuke on üle vindi keeratud seda asja. See on uudis, mis müüb. See on asi, mida lehed hea meelega kirjutavad. See toob lugejaid ja uudistekanalid seda edastavad, sest see toob vaatajaid. Tegelikult väga paljus on see poliitiline mäng, mis praegu käib. Mis sest, et vägesid koondatakse, see mäng on praegu siiski paljuski poliitiline täna ja keegi ei taha sõdida.
Küsis HARDA ROOSNA
