ARGO NURS 
Ekraanikuva Pillimängijaid oodatakse laupäeval, 12. veebruaril kell 12 muuseumi Pikas Majas, oodatakse nii noori kui vanu, et üheskoos luua midagi uut meie pillimängumaastikul.
Jaanika Kuusk ütles, et mõtet on ta oma peas veeretanud juba päris kaua. “Rahvamuusikaga ei tegeleta Hiiumaal juba mitu aastat ja kui on mingi üritus tulemas, siis alati otsi tikutulega pillimeest, kes rahvatantsijatele taustaks mängiks, või kui tahaks simmanit teha. Iga kord tuleb eraldi tööd teha, et leida see seltskond, kes omavahel kokku sobiks ja ürituse ära teeks,” tõdes ta, et algatus on sündinud vajadusest.
Jaanika Kuusk on ka ise muusikakoolis õppinud ja mänginud: “Siis kuidagi tundus, et teistega üheskoos oli hea väljakutse ja väljund nii ennast proovile panna. Et oleks põhjust harjutada. Oma lõbuks mängida on üks asi. Päriselt mängida ja veel kellegagi koos, sellega minna esinema või tantsu saateks mängida – teine tasand täiesti.”
Nii ta mõtleski, et igal aastal lõpetab meil muusikakooli hulk noori, kes oskavad pilli mängida. Mõned on kooli lõpetanud kümme, mõned kakskümmend aastat tagasi. Ja pärast seda, kui on kool läbi, polegi ehk töö ja pere kõrvalt nagu olnud enam põhjust pilli mängida. “Pill seisab ja kogub nii-öelda tolmu, kapi otsas või voodi all – sõltub, mis pill kellelgi on. Sealt ka meie üleskutse
hüüdlause “Mis ta seal tolmab? Lükka tolm maha ja tule mängima!”, rääkis Kuusk.
Uue koosluse kunstilise juhi amet on veel vaba. “Nii suurejoonelist ametit ma enda peale võtta ei julge,” põhjendas ta. “Aga ma võtan endale kohustuse koordineerida ja hoida seda pillisõprade ringi koos, leida esinemisvõimalusi ja need inimesed, kes aitavad pillimängu arendada,” lubas ta.
Jaanika Kuusk avaldas lootust, et juba sel laupäeval saab alguse tore ühismängimine ja kõlada lastakse ka esimesed pillilood. Huvilisi on juba olnud ja esialgu on plaan kokku saada kord nädalas. “Et tekiks harjumus ja vilumus ja hea kindel tunne, kui minnakse esinema,” lisas ta. Mis päeval ja kellaajal kokkusaamised on, lepitakse esimesel korral kokku.
“Praktikad on ju erinevad, mõni on selline, kes pidevalt harjutab, mõni aga võib-olla pole kakskümmend aastat pilli kätte võtnud. Sellegipoolest, kui ikka pillimängu huvi on ja nüüd tahab hakata uuesti, siis on kõik oodatud.”
Pillide osas, mida seltsi mängima oodatakse, ollakse avatud. “Rahvamuusika on nii lai ja mitmekülgne. Ei pea ainult minevikus kinni olema, kindlasti on võimalik uuendusi ette võtta.” Niipalju piiranguid on, et pilli peaks saama suhteliselt mugavalt kaasas kanda. Võivad ju tulla esinemised näiteks vabas õhus. Repertuaari on kavas võtta rahvamuusikat, seltskonnatantsumuusikat. Üheks eesmärgiks, et oleks esindatud eelkõige Hiiumaalt pärit rahvaviisid. Esimese avaliku esinemise kohta on Jaanika Kuusel juba mõtteid olemas, aga neid avaldada ta veel ei soovinud. “Ma ise olen küll väga põnevil,” lisas ta rõõmsalt.
Otsest seost Kärdla kalevivabriku aegse seltsitegevuse jätkamisega Jaanika sõnul tema algatusel ei ole. Samas ütles ta, et kuna hiidlased juba on seltsi-inimesed ja hiidlasi on igat seltsi, miks mitte siis pillimänguseltsi. Näitena tõi ta Kärdla pillimehed, kes vabriku toel pasunad said ja koos mängisid, saarel on olnud akordionistide ansambleid, mandoliinide mängijaid. “Rahvamuusikat mängivaid seltskondi on olnud erinevaid ja praegugi on puhkpillimäng Emmastes elujõus,” märkis ta.
Jaanika ütles, et tal on hea meel, kuna tema ideel on olnud kaasaelajaid ja toetajaid juba eos. Nii on Helle-Mare Kõmmus kaasa mõelnud ja aidanud otsida inimesi, kes potentsiaalselt tahaks seltsis mängida, Hiiumaa muuseum aga toetab ruumiga, kus saab olema seltsi kodu.
Suur soov on, et pillimänguselts jääkski pidama, et see ei jääks ühekordseks kokkusaamiseks, sestap kutsub ta tulema ja mängima lusti ja rõõmuga kõiki, kel vähegi soov seltsis pilli mängida.
