1. oktoobril algas ajujahihooaeg uluksõralistele, et reguleerida nende arvukust. Eesti jahimeeste selts juhib tähelepanu, et nädalavahetustel peetavad ühisjahid võivad suurendada metsloomade liikuvust.
“Jahimeeste peetavad ühisjahid võivad ulukite liikuvust suurendada ja seetõttu palume liiklejatel olla tavalisest tähelepanelikumad, seda eriti nädalavahetustel,” kutsub seltsi president Margus Puust inimesi üles tähelepanelikkusele metsas ja asulavälistel teedel liikudes.
Ajujahti peetakse, lähtudes teadlaste ettepanekutest ja vastavalt maakondlike jahindusnõukogude kokkulepetele.
Jahindusnõukogudes on kokku lepitud, et sellel jahiaastal kütitakse Eestis kokku 5063 põtra, 3148 punahirve,
8335 metssiga ja 24 428 metskitse. Jahieeskirja järgi kestab ajujaht põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. jaanuarini, punahirvele 15. veebruarini ja metsseale jahikoeraga
31. märtsini.
HIIU LEHT
Nõuanded ohutuks liiklemiseks ajujahi ajal:
- Ole eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu eel, mil metsloomadel on loomupäraselt kõrgem aktiivsus! Ettevaatlik tuleb olla nädalavahetusel piirkondades, kus võib jaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk: “Ettevaatust, jaht!”, mis annab inimestele märku jahi toimumisest.
- Ajujahi kütiliini ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele.
- Metsas liikudes ja reas seisvaid jahimehi ehk kütiliini kohates ei tasu neid karta. Küll aga tuleks jahimeestele endast märku anda ja alalt vaikselt eemalduda.
- Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks turvaliselt sõiduki kiirust vähendada või peatuda.
- Kui ulukid ületavad sõiduteed, siis peatudes tuleks sõidukil lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
- Kui sõidutee ületab metsloom, siis tasub alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda teine, kolmas jne.
Allikas EJS