HIIUMAA MUUSEUMI FOTOKOGU Eesti vabaõhumuuseumi koostatud näitus valmis koostöös Eesti arhitektide liidu ja Eesti arhitektuurimuuseumiga ning tõstatab olulise küsimuse – kuidas on muutunud kombed ja tavad, elustandardid ja -stiilid rehemaja kui sajanditevanuse hoonetüübi kohandamisel? Kas madalate ja suitsuste lagedega, väikeste akende ja maadligi hoidvate ustega elamus on üldse kohta 21. sajandi inimesel?
Eesti taluarhitektuuris iseseisvat ja väga olulist kohta hoidev rehielamu – eestlaste põline eluhoone – on läbi sajandite olnud kohalikus külamaastikus omaette märgiks. Siinsest eluolust tulenevalt ja ühe katuse alla kogutud mitme eri funktsiooni liitmisest tekkinud ainulaadne hoonetüüp on muutunud majandus- ja eluoludes osaliselt jäänud algse funktsioonita. Tänapäeval räägime rehemajade puhul eelkõige inimeste kodudest, maamajadest.
Näitusele on valitud 11 taastatud rehemaja ja viis rekonstrueerimisprojekti, mille käigus on arhitektid mänginud läbi kõik nüüdisaja inimesele vajalikud mugavused ja elutingimused, hoides samas tallel ajalooliselt väärtuslikku. Lisaks seitse moodsat eramuprojekti, mis läbi nüüdisaegse arhitektuurikeele viitavad rehemajale kui arhetüübile, märkamatute, ent kindlate niitidega meie ruumilise alateadvuse külge traageldatud sümbolile.
Näitus jääb Kärdlas Vabrikuväljak 8 avatuks 26. maini.
Näituse kuraator on Karen Jagodin Eesti arhitektuurimuuseumist, koostajad Kadi Karine ja Elo Lutsepp Eesti vabaõhumuuseumist, kujundasid Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo ja tehniline abi Veiko Liis.
KALEV KASK
Hiiumaa muuseum
