Ragne Lubjak Koos valmistati Ameerika kultuuriruumi üht kõige tuntumat toitu, hamburgerit, mängiti seltskonnamänge ja vaadati filmi.
Burgeri tegemist juhendas oma kogemuste põhjal Kärdla noortekeskuse juhataja Ragne Lubjak. Kotletid valmistati ise hakklihast ja praeti pannil läbi, kukli komplekteerimisel aga sulatati kotletile juustu. Röstitud kukli vahele käis veel terve hunnik erinevaid salateid.
Peab ütlema, et see nägi väga isuäratav välja ega meenutanud kurikuulsaid McDonald’si burgereid mitte ühegi külje pealt. Ka noored kiitsid ja kui küsisin, kas nad tahaksid, et Hiiumaal oleks McDonald’s, vastasid nad kui ühest suust valjult “Ei!”.
Friikartulid otsustati praadimise asemel küpsetada ahjus ning need jäid hilisemaks näksimiseks filmivaatamise kõrvale. Pärast burgerisöömist katsetati ka teist Uue Maailma kuulsamat toitu – maapähkli-moosisaia, mis maapähklivõi soolaka maitse tõttu noortele pigem ei meeldinud.
Ameerika kohvik oli järjekorras seitsmes kohvik kümnest, mida noored koos noorsootöötajatega korraldavad. Varasemalt on toimunud äriideede kohvik, vaimse tervise teemaline osaluskohvik, reisi-, spordi- ja toitumiskohvik ning jaapani kultuuri kohvik, mis noorte sõnul oli üks populaarsemaid ja kus sushit õpetas tegema ehtne jaapanlane.
Suurem eesmärk
Kohvikute korraldamise mõte on sündinud keskkooliealiste noorte soovist ja vajadusest sündmuste järele, mis oleks suunatud rohkem just nende vanuserühmale.
Projekti üks algatajaid Henri Reeder rääkis, et Hiiumaa noortevolikogu esines 2018. aasta kevadel noortespetsialistide ees noorsootööteemalise ettekandega. Sellest selgus, et gümnaasiumiealised noored tunnevad end veidi kõrvalejäetuna ning praegused noortekeskused ei ole nende jaoks atraktiivsed.
Ameerika kohviku üks korraldajatest Lotta-Laura Orav avaldas noorte salaunistuse sellest, et Keskväljaku nn rohelise maja teisel korrusel võiks olla veidi vanemate, no nii 15+ Hiiumaa noorte noortemaja.
Probleemi ei eita
Noorsootööspetsialist Kristel Pisa on nõus, et keskkooliealistel on teistsugused huvid: “Nooremad tahavad noortekeskuses rohkem ringi joosta ja möllata, vanemad jälle rahulikult olla.”
Praegu on see probleem noortekeskustes lahendatud kellaajaliste piirangutega eri vanusegruppidele. Reeder viitas ka noorsootööspetsialistina töötanud Iris Degtjovi välja toodud probleemile, et paljud noortele suunatud teenusepakkujad nagu noortenõustajad, karjäärinõustajad, ettevõtluskonsultant, tegutsevad eri asutustes ja koostööosa on väike. Samas oleks noorel palju lihtsam kõiki talle mõeldud teenuseid ühest kohast otsida.
“See ei pea tingimata olema eraldi maja,” lisas Reeder. “Piisab ka selgelt läbimõeldud ja korraldatud koostöövõrgustikust, mille toimimist noor mõistab ja kasutab.”
Idee õpirändelt
Teemakohvikute idee sündis ühe õpirändeprojekti järel. “Nähes, kui palju toredaid võimalusi oli Islandi noortel vaba aja veetmiseks ja ettevõtluskogemuse saamiseks, otsustasime ka siin selle probleemiga tegelemiseks osaluskohviku korraldada,” kirjeldas Reeder.
Siis korraldati noorte seas ajurünnak, milline peaks olema Hiiumaa 15+ noortemaja. Hiljem viidi koostöös noortevolikoguga samal teemal läbi küsitlus koolides. Koos otsustati, et enne maja või ruumide otsimist tuleks harjutada gümnaasiumiealiste noorte kooskäimist ja luua ühistegevustele sisu. Sedasi sündiski teemakohvikute sarja idee.
“Noortelt on tulnud palju tagasisidet, et täiskasvanud ei usalda ega mõista neid,” rääkis Reeder. Üks Hiiumaa noortemaja 15+ ja teemakohvikute sarja eesmärk ongi kasvatada noortes usaldust neile suunatud tegevuste kaudu. Samas tekitada harjumus ise eakaaslastele ja nendega koos lahedaid sündmusi korraldada. “See on pikaajaline protsess ning nõuab pidevat tööd,” ütles Reeder.
Juba reedel, 6. novembril toimub järgmine osaluskohvik Kärdla kultuurikeskuses, kus noortemaja ja noortele suunatud tegevuste küsimus ühe teemana arutlusel on.
Ameerika kohviku korraldasidki noored ise koostöös noortekeskuse juhiga – ise mõeldi välja, millised on tegevused, ise viidi need läbi, ise käidi poes, ise valmistati burgerid. Ettevõtmist toetas ka Ameerika suursaatkond Eestis, kuhu noored samuti omal käel pöördunud olid ning seal meenete järel käinud. Kõik osalejad said endale kaasa sussikoti, milles saatkonna logoga müts, helkur ja rinnamärk. Järgmise kohviku plaanid on hetkel seotud Lõuna-Ameerikaga, kuid palju sõltub lõpliku teema valikul sellest, kes endale appi leitakse, sest kindlasti tahaksid noored, et mõne teise kultuuri esindaja oma toitu ja kultuuri sinna tutvustama tuleks.
