erakogu Kui Reheselja küla sai tänavavalgustid juba aastal 2007, siis nüüd lõpuks sai valgeks ka kõrvalasuv Sepaste küla ning tehti korda Pärna ringtee valgustid.
Osavallavanem Hergo Tasuja ütles, et sellega sai lõpule viidud kunagine plaan valgustada tee, mida külaelanikud sageli kasutavad ja nimetas seda pika habemega looks. Nimelt panid Reheselja küla mehed 13 aastat tagasi oma jõudude ja kuludega külasse tänavavalgustuse, aga plaani elluviimine jäi alusetute süüdistuste tõttu pooleli. Nii korraldas ka valmisehitatud valgustite hooldamist seni külarahvas ise ja külaelanikud tasusid ka kasutatud elektri eest.
Tasuja rääkis, et teema oli aastaid päevakorrast maas, kuni aastal 2018 võttis osavald varad üle. Kõigepealt lisati osavalla tänavavalgustusvõrku Reheselja küla 12 valgustit. Samas oli juba aastal 2007 valmis projekteeritud üheksa valgustiga lõik ka Sepaste külla. Projekt vaadati üle, OÜ Väino ja Ko paigaldas ettenähtud valgustid oma kohtadele ning nüüdseks on vald tellijana tööd vastu võtnud.
Osavallavanem palus lehe vahendusel tänada Arvu Kasteini erialase nõu eest ja elektritööde tegijat Väino Koolmeisterit kvaliteetse töö eest.
Külaelanik: Raske uskuda, et me selle siis ära tegime
Reheselja küla elanik Arvu Kastein tõstis aastatetagusest nn elektriprojektist rääkides esile ühismeelt, mida arutelude käigus tekkinud idee enamikus külainimestes tekitas. “Asi sai hoo sisse siis, kui teised ideega kaasa tulid,” ütles ta. Tõdedes samas, et alusetute süüdistuste laviini alla võivad mattuda kõige paremadki kavatsused.
Kastein nõustus, et tänavavalgustuse rajamine külla oli 2007. aastal uudne mõte, mis pole tänapäevalgi väga tavaline. Siiski selliseid külasid on – näiteks Saaremaal Leisi vallas, kuhu tänavavalgustus on pandud ristmikele ja käidavatesse kohtadesse ohutuse ja turvalisuse kaalutlusel. Seal, nagu omal ajal Reheselja ja Sepaste külaski, kasutati ära Elektrilevi kaevetööd. “Kui neid töid ei ühenda, ei ole pärast nii kitsale trassile midagi võimalik lisada,” selgitas ta.
Emmaste vallavanem Heller Sööl, kes samuti elab Reheselja külas, ütles, et tookordne elektriprojekt leidis aset ajal, kui oma elukeskkonna parandamiseks oldi valmis seljad kokku panema. “Kümmekonna
aastaga on inimeste huvid varasemast palju kirjumaks läinud ja valikute paljususe tõttu võib nüüdsel ajal olla ühistes huvides kokkuleppimine keeruline,” arvas ta.
Pikim valgustatud teelõik keskuse ja kooli vahel
Osavallavanema andmetel on osavalla tänavavalgustuse pikim lõik 2kilomeetrine kergliiklustee Emmaste keskuse ja põhikooli vahel. Emmastes on valgustatud ka kooli sissesõiduteed, kirikusse viivad teed ja keskus, kus järgmisel aastal on plaanis välja vahetada 50 valguspunkti. Valgustatud on kooli ja spordihalli ümbrus ning ühendustee, samuti lasteaia jalgtee.
Väljaspool Emmaste keskust on tänavavalgustus nüüd olemas Reheselja-Pärna-Sepaste tee ääres, eraldiseisva osana töötab Sõru sadamas kaiäärne valgustus. Lisaks käivad tänavavalgustuse alla üksikud punktid, näiteks bussipeatused, kus on päikesepaneelidega töötav valgustus.
Osavallas on käsile võetud ka kunagise Emmaste valla ajal projekteeritud Nurste piirkonna tänavavalgustus. Hergo Tasuja ütles, et vald kaasajastab projekti ning paigaldab valgustid esimesel võimalusel. Kui eelpoolmainitud KIKi projekt on ellu viidud, on kõige tõenäolisem järgmine samm liikuda tänavavalgustuse paigaldamisega Emmaste keskusest Tärkma suunas edasi.
Tasuja ütles, et Emmaste osavalla aastane elektrikulu tänavavalgustusele on mõnituhat eurot ning peale Reheselja, Sepaste ja Pärna küla tänavavalgustuse ülevõtmist ei ole Emmaste osavallas enam olukorda, kus osa valla tänavavalgustust kuulub mõnele teisele osapoolele. Näiteks tublile külarahvale.
