Möödunud suvel valmistasid meelehärmi Hiiumaa pakendijäätmepunktid. Olukord neis oli trööstitu – konteinerid ajasid üle, linnud-loomad tassisid prügikastide kõrvale pandud jäätmed laiali.
Näpuga näidati turistide peale – kohalikel ju kodus konteinerid olemas, nemad ometi jäätmepunktidesse oma olmeprügi ei vii.
Sellest aastast on hiidlastel võimalus oma pakendijäätmeid kodust ära anda ja pakendipunkte on piisavalt palju, konteinereid niisamuti. 1. maist kehtima hakanud süsteemi kohaselt jäi Hiiumaale 22 pakendipunkti, kus võimalus jäätmeid liigiti ära anda.
Kordus aga sama, mis möödunud aastal. Prügikonteinerid täitusid kiiresti. Neisse viidi ka ehitusjäätmeid ja muud mittesobivat sodi.
Ja seekord me näpuga turistide peale näidata ei saa, sest turistid pole saarele veel pääsenudki. Kohal on ainult kohalikud ja suvehiidlased, kellel on kohustus sõlmida leping olmejäätmete äraveoks, samuti võimalus sõlmida leping pakendijäätmete äraveoks otse kodust.
Nii et seekord tuleb meil, hiidlastel võtta peegel ja iseendale otsa vaadata, kui tahame halvasti öelda sellele, kes meie saare kaunist loodust oma prügijamaga reostab.
Lisaks maksame sisuliselt iseenda, maksumaksja taskust kinni ka pakendikonteineri tühjendamise, mille teenusepakkuja jätab tühjendamata põhjusel, et selles on näiteks olme- või ehitusjäätmeid.
Mõelge korraks, äkki võiksime seda raha kasutada mõnel mõistlikumal otstarbel?
26. mai 2020
