Oma elukoha valda registreerinute arv kasvas teist kuud järjest ja kahekordistus varasemate aastatega võrreldes.
Märtsis tehti saabumiskandeid 46, aprillis juba 71, kokku valis Hiiumaa elukohaks 117 inimest. Hiiumaalt lahkumise kohta tehti vastavalt 25 ja 20 sissekannet. Seega näitab statistika, et Hiiumaale saabunud ja siit lahkunud inimeste arvude vahe ehk rändesaldo oli märtsis 21 inimesega plussis, aprillis oli vahe juba 51 inimest.
“Nii järsku hüpet viimastel aastatel ei olegi olnud,” ütles valla perekonnatoimingute ja personalispetsialist Riina Lilleõis.
Tõenäoliseks põhjuseks, miks kasvas huvi saarte elanikuks registreerimise vastu, on eriolukorra ajal kehtinud liikumispiirangud. Teatavasti oli siis võimalik saartele tulla vaid isikutel, kelle registreeritud elukoht oli saarel.
Enne eriolukorra kehtestamist on sisse- ja väljaregistreerimiste arv tavapäraselt olnud enam-vähem tasakaalus, jäädes ligikaudu 25 ringi.
“Tavaliselt elavneb sissekirjutuste tegemine kevadel, eeldatavasti praamipiletite soodustuste saamiseks, kuid täpseid põhjusi ei ole me analüüsinud,” ütles Lilleõis.
Nüüd, kui juurdetulijate arv on üle kahe korra varasemast suurem, ületab rändesaldo kasv ka rahvaarvu kahanemise negatiivse iibe tõttu. Näiteks aprillis sündis Hiiumaal kolm, kuid suri kaheksa inimest. Nii oli 1. mai seisuga Hiiumaal 9509 elanikku ehk 54 inimest rohkem kui aasta alguses.
2500 lisaaadressi saartele
Veel rohkem kasvas nende inimeste arv, kes registreerisid Hiiumaa oma lisaelukohana – ajavahemikus 12. aprillist kuni 3. maini tegi seda 432 inimest.
“Kuigi lisaaadressi registreerijad valla elanikestatistikat ei mõjuta, on see siiski inimeste liikumist iseloomustav näitaja,” märkis Riina Lilleõis.
Lisaelukohti ehk -aadresse võib inimesel elanikeregistris olla mitu ja see on informatiivse, mitte õigusliku tähendusega. Lisaaadressi registreerimiseks on vajalik kas enda kinnistu olemasolu või teisele omanikule kuuluva elukoha puhul omaniku nõusolek.
Peale seda, kui märtsi keskpaigast lubati saartele vaid neid, kel saarel registrijärgne elukoht või lisaaadress, registreeris endale lisaaadressi saartele üle 2500 inimese.
Kui algul oli kavas piirangud lõpetada alles 18. mail, siis seetõttu ei pidanud peaminister piirangut enam õigustatuks.
“Näeme, et seda võimalust on kasutatud laiemalt ja ma ei pea õigeks, et politsei- ja piirivalveamet teeb seda tööd, kui inimesed on leidlikud ja saavad selle lisaaadressi üsna lihtsalt lisada – siis sel piirangul ei ole enam mõtet,” ütles Jüri Ratas 7. mail rahvusringhäälingu saates “Aktuaalne Kaamera”. Samas kutsus ta inimesi käituma vastutustundlikult.
