Jaanuar oli rekordiliselt soe

Hoolimata vaatlusrea pikkusest asetus lõppenud jaanuar kõikides Eesti ilmajaamades soojuse poolest esimesele kohale, teatas keskkonnaagentuuri ilmateenistus.
Riikliku ilmateenistuse andmetel oli Eesti keskmine õhutemperatuur tänavu jaanuaris +3,1 °C, norm on -3,5 °C.
Alates 1961. aastast pole varem nii sooja jaanuarikuud veel esinenud.
Eelmine eriliselt soe jaanuar oli 1989. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli +0,9 °C.
Kõige külmem jaanuar oli 1987. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli -14,5 °C.
“Vaatamata sellele, et õhutemperatuur oli tavapäratult kõrge, jäid kõikjal kuu sooja­rekordid siiski püsima,” märkis agentuuri kommunikatsioonijuht Valdo Jahilo.
Eesti soojarekord jaanuaris on 10,1 °C, mis registreeriti 10. jaanuaril 2007. aastal Valga ilmajaamas.
Tänavu mõõdeti maksimaalseks õhutemperatuuriks 8,7 °C, mis registreeriti Kunda rannikujaamas 16. jaanuaril. Kuigi kuu sooja­rekordid jäid püsima, siis mitmel päeval sündisid mitmes ilmajaamas uued päevased soojarekordid.
Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur Ristna rannikujaamas oli +4,6 kraadi (norm –0,9 kraadi) ja Heltermaa rannikujaamas +3,8 kraadi. “Selle jaama kohta kahjuks normi ei ole,” märkis Jahilo. “Ristna andmed aga on alates 1946. aastast.”
Nii oli eelmine rekordiliselt soe jaanuar 1992. aastal, kui kuu keskmine õhutemperatuur Ristnas oli +2,7 kraadi.
Heltermaa eelmine rekordiliselt soe jaanuar oli 1983. aastal, mil keskmine õhutemperatuur oli +1,4 kraadi. Andmed on pärit ajavahemikust 1959–1987 ja 2008–2020.
Tänavu oli maksimaalne õhutemperatuur Ristnas 7,1 kraadi ja Heltermaal 8,4 kraadi, mis mõõdeti mõlemas jaamas 15. jaanuaril.
Jaanuari maksimaalseim õhutemperatuur Heltermaa rannikujaamas on 9,6 kraadi, mis on mõõdetud 6. jaanuaril 1973. Ristnas on maksimaal­seim õhutemperatuur 8,4 kraadi, mis on mõõdetud 10. jaanuaril 2007.
Jaanuar möödus kõikjal väga soojalt ja lund jagus üksikutes kohtades üksikutele päevadele. Põhjuseks, et erakordselt sooja õhumassi domineerimise põhjustas tugev vastasseis Islandi piirkonnas püsinud madalrõhuala ehk Islandi miinimumi ja valdavalt Assoori saarte lähistele pöörlema jäänud kõrgrõhuala ehk Assoori maksimumi vahel. Nende kahe piirimail valitses tugev lääne-ida­suunaline jugavool, milles kandus Atlandi ookeani 50ndate laiuste kohalt pidevalt sooja Euroopa poole ning arktiline külm jäi blokeerituna 70nda laiuskraadi taha.