VIKRO MARTIN Liana Vaino postitas sotsiaalmeediasse võika pildi surnud lammastest traktori kopptõstukis.
“Häiriv pilt, aga mis teha. Hundilapsed käisid koolis! Taaskord Jõerannas hundi töö. 24 lammast said sedasi oma kurva lõpu… neli aastat tagasi 45 lammast, sama koht ja sama teguviis,” kirjutas ta pildi alla.
Virko Martini sõnul murti kõik lambad ühe ööga. “Kuna meil on varemgi hundid murdnud, käime igal õhtul ja hommikul oma karja kontrollimas,” rääkis Martin. Pühapäeva õhtul oli loomadega veel kõik korras, esmaspäeva hommikul ootas neid ees aga õõvastav pilt: 24 lammast oli maha murtud ja ülejäänud metsa laiali jooksnud.
Martinil õnnestus kõik laialijooksnud lambad kätte saada ja viia Rootsi küla karjamaale. “Seal on neil turvalisem, sest seal pole veel hunti nähtud,” leidis ta.
Keskkonnaameti jahinduse spetsialist Ivar Marlen kinnitas, et tema käis Jõerannas hundi murdmist tuvastamas, kuid pikemalt polnud ta telefonitsi nõus rääkima.
Virko Martin aga ütles, et sündmuskohal koostatud akti põhjal on 90protsendilise tõenäosusega lammaste murdjaks hunt. “Eks nad jätavad endale ka väikse eksimisruumi ja DNA proovide vastuseid ka veel pole,” oletas ta.
Andmete kogumine pooleli
August on aeg, mil hundid õpetavad poegi küttima, seepärast sagenevad ka rünnakud kariloomadele. Seega ei lähe eelpoolkirjeldatud juhtum kokku keskkonnaagentuuri (KAUR) välja öeldud seisukohaga, et Hiiumaal ei registreeritud mullu ühtegi hundi pesakonda.
“Milline on seis sellel aastal, on meil veel teadmata, sest andmete kogumine on alles pooleli,” ütles KAURi kommunikatsioonijuht Valdo Jahilo.
Tema sõnul on nende käsutuses oleva info kohaselt teateid Hiiumaal elavatest üksikutest huntidest, kuid mitte pesakonnast. “Kas seis on muutunud, selgub alles aasta lõpuks-uue alguseks.”
Jahilo ütles, et ametliku info ja täpsema kommentaari andmiseks oleks vaja tutvuda Jõerannas lammaste murdmise kohta koostatud aruandega. Selle koostamisega tegeleb praegu keskkonnaamet.
“Aktist selguks, millal täpsemalt murtud lambad avastati ja kas see võis toimuda üheaegselt või mitmete päevade jooksul ja millised olid murdmise jäljed,” tõstatas Jahilo küsimused. Ta lisas, et nende andmete põhjal saaksid nad teha järeldusi ja anda kommentaari. Eilseks aga polnud KAURile veel infot Hiiumaa juhtumi kohta jõudnud.
Hundispetsialist: 24 lammast ööga kahtlane
Keskkonnaagentuuri hundispetsialist Marko Kübarsepp ütles, et lambaid kipuvad murdma pigem nooremad hundid. Tavapäraselt on siis murtud lambaid kuskil 10–12 ringis, 24 murtud lammast ühe ööga aga tundub talle kahtlane.
Hundispetsialist meenutas aastatetagust rekordjuhtumit, kus paari tunniga murti 54 lammast. Siis osutusid suure tapatöö tegijateks aga kaks koera, mitte hunt ega hundikari.
Kübarsepa väidetega vastuolus on eelmine suurem lammaste murdmine neli aastat tagasi. Toona langes sealsamas Jõerannas huntide saagiks Virko Martini 45 lammast.
“Siis tuvastati, et tegemist oli huntidega ja mulle maksti ka hüvitist selle eest,” ütles Virko Martin.
