erakogu Turniiri kodulehekülg vahendab, et Eestil oli suhteliselt kurb turniir, kui nad lõpetasid kümnendal kohal. Samas üks mängija, kes silma paistis, oli 22aastane Ken Pähn – ründaja viskas oma esimesel MMfinaalturniiril muljetavaldavad 11 väravat.
Pähn, kes praegu Tapal ajateenistust läbib, ütles turniiri järel, et just meeskond oli see, kes võimaldas tal sel korral esile kerkida. “Võistkonnamängus on alati oluline osa sellel, kas sul on meeskond, kes aitab ja toetab,” selgitas Pähn, et tiim toetas teda nii väljaku kõrval kui väljaku peal.
Viskoosa saalihokiklubi kasvandik ütles, et ei ole meeskonna tagasihoidliku tulemuse pärast pead norgu lasknud ja leiab, et kohati suudeti mängida väga head saalihokit.
“Lõppkokkuvõttes võib rahule jääda, kuigi alati saaks paremini,” ütles Pähn, lisades, et pole nii võitluslikku Eesti koondist veel näinudki. “Arvan, et viimne kui mees andis endast maksimumi. Enne turniiri läksime mängima parematele kohtadele, aga paraku on sport selline, et üks kaotab, teine võidab.”
Soomest Eesti liigasse
Eelmisel hooajal pallis Pähn Soomes PSS ehk Porvoon
Salibandyseura meeskonnas. Praegu kuulub ta TalTechi meeskonda, mis mängib Eesti meistriliigas ja hoiab kolmandat positsiooni.
Pähn tõi võrdluseks, et pooled koondislastest mängivad Rootsis ja nende treenituse tase on kordades suurem, kuna nad harjutavad neli-viis korda nädalas.
“Arvestades seda, et olen hetkel kaitseväes, tuleb natuke endalegi üllatusena, et suutsin nii eduka turniiri teha,” ütles Pähn. Sel hooajal on ta Eesti meistriliiga kolmes mängus visanud kolm väravat ning andnud kaks tulemuslikku söötu.
Ajateenistus lõpeb kevadel
“Kaitsevägi on kindlasti vormi mõjutanud,” nentis Pähn. “Just tehniliselt ehk siis saalitrenne on võrreldes varasemaga vähem ja see mõjutab ka palliga mängu.”
Oktoobris-novembris tegi ta väeosa ülematega kokkuleppe, et saab enne maailmameistrivõistlusi kolm korda nädalas trennis käia. Kuna trennid toimusid hilja õhtul ja see oli jällegi halb unerežiimile, andis see ühel hetkel füüsisele teravalt tunda. Seejärel muutis ta graafikut ja osales saalitreeningutel kaks korda nädalas, mis on maailmatasemega võrreldes väga kasin näitaja.
Lisaks treeningute arvule nädalas tõi Pähn Eesti ja maailma võrdluses välja ka mängijate arvu. Kui Eestis on napilt üle tuhande saalihokimängija, siis näiteks viimasel vastasel Slovakkial üle 7000. See vahe andis ka platsil kohe tunda. Eriti just seetõttu, et vastase keskmine vanus oli suhteliselt madal ja mängijate arvu kasv on tulnud Slovakkia kodumaiste noorteakadeemiate kaudu.
Samas loodab Pähn ka ise veelkord piiri taha pallima pääseda: “Variante ilmselt oleks, kuhu minna. Tuleb ainult ise hakkamist täis olla ja ennast näidata.”
Veel ei osanud ta öelda, mis plaanid tal peale kaitseväge on, kuna mõelda tuleb ka sellele, mida edaspidises elus üldse teha. Ehk noormees annab endale aru, et saalihokimaailmas on teiste pallimängualadega võrreldes suhteliselt vähem neid, kes end ainult mängides ära elatavad.
Hergo Tasuja
