Eelmisel neljapäeval aset leidnud Hiiumaa vallavolikogu istung lõppes hilistel õhtutundidel ja kestis kokku üle kaheksa tunni.
Volikogu esimehe Aivar Viidiku sõnul oli ette näha, et kell kolm pärastlõunal alanud istung nii pikaks läheb. “Põhjus oli see, et volikogu liikmed olid esitanud vähemalt sadakond ettepanekut, mis seonduvad arengukava ja selle muudatustega,” selgitas Viidik.
Volikogu töökorra järgi on volikogu liikmel, kes on teinud muudatusettepanekuid, õigus selle ettepaneku arutamiseks volikogu istungil ja ka hääletamiseks.
“Kuna osa ettepanekud ei leidnud juhtrühma toetust, oli ette näha, et üksikute muudatusettepanekute arutelu läheb pikale ja nii ka juhtus,” tõdes volikogu esimees.
Tema sõnul oligi eesmärk kõik muudatusettepanekud läbi arutada ja vajadusel ka läbi hääletada.
Viidiku sõnul oli ilmselt kaalukaim muudatusettepanek see, et investeeringute kavasse viidi sisse Suuremõisa lossikompleksi juustukoja väljaehitamine.
Enamus ettepanekuid redaktsioonilised
Enamus neljapäevasel istungil tehtud ettepanekuid olid Viidiku sõnul aga redaktsioonilised ehk seostusid mõne sõna, üksiku lause või põhimõttelise lausega. “Põhimõtteliselt sõnastusega, mis ei meeldinud,” selgitas ta.
Koalitsioon Hiiumaa arengukava teisel lugemisel enam muudatusettepanekuid ei teinud. “Koalitsiooni liikmed olid materjali paremini läbi töötanud,” selgitas volikogu esimees.
“Arvestasime sellega, et muudatusettepanekute tegemise aeg oli töörühmades, kus kõik volikogu liikmed osaleda said ja tegelikult veel ka täiendavatel aruteludel, mis sügisel toimusid,” lisas ta.
Tema sõnul pandi töörühmades ja aruteludel tekkinud ideed ja tehtud muudatusettepanekud kohe kirja ja lisati arengukavale.
Arengukava sõnastus halb
Suur osa istungiajast kulus volikogu liikme Inge Taltsi tehtud muudatusettepanekute arutamiseks. Talts esitas arengukavasse 45 muudatusettepanekut, millele lisandusid veel alapunktid.
“Tegelikult oli enamus tema ettepanekuid samuti suuresti redaktsioonilist laadi,” ütles Viidik, kelle sõnul oli osa Taltsi ettepanekuid ka niisugused, mida juhtrühm juba toetanud. Need, mida juhtrühm ei toetanud, oli aga vaja läbi hääletada ja selleks kulus tunde.
Inge Taltsi sõnul oli tema poolt tehtud muudatusettepanekute suur arv tingitud sellest, et arengukava oleks vajanud enne volikogule saatmist korrektori kätt. “Ma ei saa ju jätta parandamata ilmselgeid halbu sõnastusi,” märkis ta ja lisas, et ilmselt oleks vajadus paranduste järgi suuremgi.
Taltsi sõnul on tal kahju, et paljud suured küsimused valla arengus on jäänud käsitluseta. Näiteks, millised investeeringud ja millal saab Kõrgessaare, millise plaani alusel remonditakse teid ja tänavaid. Ka puudub vallal tema hinnangul selge nägemus, kuidas majandatakse valda majanduslanguse korral jne. “Väga palju on detaile ja soovunelmaid,” oli Talts kriitiline.
Talts ütles, et tal on kahju, et toetust ei leidnud tema ettepanek välja töötada
motivatsioonipakett uute arstide põhikohaga Hiiumaale tööleasumise soodustamiseks. “Kahjuks ei leidnud toetust ka lapsevanema õigus saada lasteaiakoht oma osavallas ja põhimõte, et Hiiumaa koolides ning lasteaedades valmistatakse alati toit kohapeal,” lisas ta.
Mänd: meiega arvestati
Opositsiooni liige Tarmo Mänd oli esmaspäeval mandril nõupidamisel ja pikalt neljapäevast volikogu istungit kommenteerida ei saanud. Tema sõnul aga koalitsioon opositsioonist üle ei sõitnud. “Saime omavahel kokkuleppele ja meie ettepanekuid võeti arvesse,” ütles Mänd.
Neljapäevasel volikogu istungil oli kokku 12 päevakorrapunkti. Enim aega kulus punkti number 11 käsitlemiseks ehk Hiiumaa valla arengukava 2035+ teiseks lugemiseks. Volikogu otsustas üksmeelselt saata Hiiumaa valla arengukava kolmandale lugemisele, mis toimub 31. oktoobril.
