Projekti “500 kodu tuleohutuks” käigus valis päästeamet koostöös kohalike omavalitsustega välja üle 700 kodu, millest esimene on nüüd ka korda tehtud.
Korda tehtud kodu asub Hiiumaal. Selle valisid omavalitsuse ja päästeameti esindajad ühiselt projekti nimekirja pärast seda, kui Kärdla komando päästjad käesoleva aasta märtsis kodusid külastasid ja sellesse majja sattusid.
Olukord, mille päästjad üksiku pensionäri majapidamises avastasid, oli äärmiselt tuleohtlik. Elamises kunagi paiknenud elektrijuhtmestikust olid järel ainult põlemisjäljed seintel. Osaline elektriühendus oli ajutiselt taastatud juhusliku kaabliga, mis endast omakorda ohtu kujutas.
Päästeameti Hiiumaa piirkonna juht Hannes Aasma edastas info tuleohtlikust kodust kohaliku omavalitsuse töötajatele. Saadud info peale hakkas Hiiumaa vallavalitsus koduga tegelema ning leidis esialgu ajutise, kuid turvalise lahenduse elektriühenduse taastamiseks. Samuti valiti kõnealune kodu “500 kodu tuleohutuks” nimekirja esimeste sekka.
“Nüüd on selles majapidamises projekti rahalisel toel paigaldatud valgustid, lülitid, pistikupesad ning tehtud nõuetekohane kaabeldus,” teatas Lääne päästekeskuse ennetusbüroo peaspetsialist Grete Arumäe.
Hannes Aasma ütles Hiiu Lehele, et kahjuks pole eelpool kirjeldatud kodu midagi erandlikku. Ta tõi näiteks veel ühe kodu, milles kogu maja peale alles vaid üks pistikupesa ja seegi sulanud.
“Paljud ehk ei usukski, et selliseid kodusid Hiiumaal on, aga selline on praegune tegelikkus,” nentis Aasma, et “500 kodu tuleohutuks” puhul on tegemist eelkõige sotsiaalse projektiga. Paljudel peredel lihtsalt ei jätku raha, et lasta ehitada uus küttekolle või teha elektritöid – nii elataksegi pidevalt ohupiiril. Aasma nentis, et küllalt on ka neid inimesi, kes endast ja enda turvalisusest karvavõrdki ei hooli ning peavad alkoholi tähtsamaks.
Hiiumaa kodude tuleohutuks tegemiseks eraldas riik 11 000 eurot, Hiiumaa vald kahe aasta peale kokku 10 000 eurot. Praegu on Hiiumaalt selles nimekirjas 12 kodu. Ka on kuuldus projektist levinud ning inimesed ise tulevad abi otsima.
Aasma sõnul on juba praegu selge, et kõigi abivajavate perede aitamiseks sellest rahast ei jätku ja tuleb teha valikuid. Valikut tehes eelistatakse suurperesid, omasteta eakaid ja puudega inimesi. Samas märkis ta, et mõne abiotsija puhul piisab ka nõuandeist, et asi korda saada.
“Alustame neist peredest, kus inimene tahab ka ise ennast aidata,” selgitas Aasma. “Pole ju mõtet uut pliiti ehitada selle mehe koju, kes päästjate paigaldatud suitsuanduri minema viskab ja ikka suitsuga voodisse läheb.”
Aasma ütles, et väga tahaks aidata Hiiumaa suurperesid, kahjuks võib tema sõnul mõne pere puhul takistuseks saada projekti nõue, et eluase peab olema toetusetaotleja omandis. “Need on kallid tööd ja suurperesid, kellel selleks raha ei jätku, ei saa ju sellepärast karistada,” ütles Aasma.
Eesti riik panustab projekti “500 kodu tuleohutuks” kokku 1,5 miljonit eurot. Projekt puudutab kõiki 79 omavalitsust. Eestis on praegu vähemalt 5000 kodu, mida päästeamet peab tuleohtlikuks. Tuleohutusprojekt keskendub küttekollete korrastamisele, mis on päästeameti andmetel üks neljast kõige olulisemast eluhoonete tulekahjude põhjusest. Lisaks tehakse elektrisüsteemide uuendamistöid, parandatakse korstnaid, aga luuakse ka erilahendusi puuetega inimestele.
“Rõõm on tõdeda, et omavalitsused on tulnud projektiga kaasa ja panustavad, et teha korda enda piirkonna kõige tuleohtlikumad kodud,” ütles Grete Arumäe. “Hea meel on sellegi üle, et tänaseks on esimene kodu projekti raames tuleohutuks tehtud.”
