OÜ Meremõõdukeskus juhataja Peeter Ude ütles raadio Kuku 14. aprilli saates “Meretund”, et ei ole ühtegi süüdlast, kelle pea peaks pakule panema madala merevee tõttu häiritud parvlaevaliikluse eest.
Ude tegi sel kevadel mõõtmise esimesel võimalusel, siis kui pool laevateest oli juba jäävaba ning sai sügavuseks Rukkirahu kanali oletatava valli kohal 5 meetrit Amsterdami nulli järgi ehk EH2000 süsteemis.
Saadud info jõudis ka veeteede ametini ning ameti pressiesindaja Priit Põiklik vastandas avalikult ameti ja OÜ Meremõõdukeskus andmeid.
“See, et Meremõõdukeskus omal initsiatiivil seal mõõdistamas käis, on pigem intellektuaalselt huvitav info, aga sellega ei ole paraku ei meresõitjal, Tiiu ja Leigri kaptenil ega hiidlastel praegu midagi tarka teha peale lootuse, et VTA mõõdistusandmed sama näitaksid. Ja sel juhul oleks see muidugi hea uudis,” ütles Põiklik ajakirjanikele.
Ude, kes merd mõõdistanud 20 aastat, ütles raadiosaates, et on veeteede ametiga koostööd teinud aastaid ja ameti mereuuringute osakonna inimestega on vastastikku üksteist aidatud, konsulteeritud ja nõu antud. Seepärast tuli Põikliku seisukohavõtt Ude jaoks väga negatiivse üllatusena ja Ude hinnangul pani pressiesindaja öeldu kahtluse alla tema ettevõtte usaldusväärsuse. “Selle kuvandi loonud härrasmees on tänaseks ametkonnast lahkunud ja esindab juba järgmist riigiasutust,” teatas ta.
Hiiu Leht küsis veeteede ametilt miks lahkus ametist VTA senine pressesindaja Priit Põiklik ja kas põhjuseks oli tema avalik hinnang OÜ Meremõõdukeskuse tehtud mõõdistamisele. Veeteede ameti välissuhte juht Tarmo Ots vastas, et Põikliku lahkumine ei olnud seotud eelpoolmainituga ja ta oli oma lahkumissoovist teavitanud juba varem.
Põiklik kinnitas ka omalt poolt Hiiu Lehele, et kandideerimisprotsess uuele ametikohale algas juba enne, kui Rukkirahu kanali teema üldse meedias teravalt tõstatati.
Veeteede ameti aprilli alguse mõõdistused andsid Rukkirahu kanali väikseimaks sügavuseks 4,8 meetrit Amsterdami nulli (EH2000) järgi ja 5,0 meetrit Balti kõrgussüsteemi (BK77) ehk nn Kroonlinna nulli järgi. Ude selgitas saates, et veeteede ameti mõõdistuslaeva sonar oli seadistatud nii tundlikuks, et mõõdistas merepõhja asemel meres kasvavate taimede n-ö pealispinda. OÜ Meremõõdukeskus poolt alla saadetud tuuker tuvastas, et kohtades, kus VTA mõõdistuslaev andis vähimaks sügavuseks 4,8 meetrit, oli tegelik sügavus 5 meetrit (EH2000). Peale andmete täpsustamist läks merekaardile kirja 4,9 meetrit (EH2000).
Ots ütles, et veeteede ameti mõõdistusaluse sonar oli häälestatud korrektselt ja mõõtis kanali põhja. “Sellel päeval tehti seal kaks erinevat mõõdistust ja andmed ühtisid, seega tegemist ei olnud tehnilise veaga,” lisas Ots.
Madala veetaseme puhul on tähtis Rukkirahu kanali iga sentimeeter, kuna sellest sõltub, kas laevad sõita saavad. Seetõttu katkes parvlaevaliiklus mandri ja Hiiumaa vahel tänavu talvel mitmel korral.
Kui mullu detsembri algul mõõdistamisi tehti, saadi Rukkirahu kanali kõige madalamas kohas sügavuseks 4,7 meetrit BK77 ehk Kroonlinna nulli järgi. Saadud kaart oli aluseks, millest pidid lähtuma parvlaevade kaptenid otsuste tegemisel, et meresõit oleks ohutu. Andmed veetaseme kohta põhinesid Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudil.
