FB OÜ Meremõõdukeskus juhataja Peeter Ude aitas hiidlased hädast välja ka 2016. aasta sügisel, kui pärast nädalaid kestnud madalvett ja tõrkeid parvlaevaliikluses Rukki kanalisse tekkinud setetevalli traaliga madalamaks silus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) andis möödunud nädalal teada, et plaanib Rukki kanali süvendamisega alustada esimesel võimalusel. Veeteede ameti hinnangul aga enne suve süvendada ei saa, võimalik on vajadusel vaid traalimistöid teha.
Veeteede ameti (VTA) peadirektori Rene Arikase sõnul ei ole võimalik Rukki kanalit varem süvendada, isegi kui keskkonnaministeerium peaks selleks loa andma, sest vähemalt kuu kulub geoloogilistele uuringutele, millega saab alustada alles peale jääminekut. “Seejärel läheb süvendustööde projekteerimisele veel kuu ja hanke korraldamisele ja läbiviimisele veel umbes poolteist kuud, kui vaidlusi ei ole,” rääkis Arikas.
Samas võiks Arikase sõnul lähiajal Rukki kanalis läbi viia traalimistöid. Selleks plaanib veeteede amet jäämineku järel analüüsida kanali profiili ja kui selgub, et traalimistööd võiksid edukad olla, siis amet need ka teeb. Traalimistööde jaoks ei ole vaja ka vee erikasutusluba, märkis Arikas.
Süvendada saab augustist
Kanali süvendamine tähendaks pinnase eemaldamist ja selle ümberpaigutamist ning seda kalade kudemise ajal lubada ei saa. VTAle on väljastatud vee erikasutuse luba, mille järgi tohib süvendustöid teha 1. augustist 15. oktoobrini ning 1. detsembrist 15. märtsini.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin selgitas, et süvendustööd tekitavad veesambas hõljumit, mis kalamarjale settides ei lase sel kooruda, ja mari hukkub.
“Kui maimudel ka õnnestub kooruda, siis on nad elu algusfaasis väga vähese liikumisvõimega ega suuda heljumis toituda ning surevad nälga,” nentis Märtin. “Seega jääksid kalavarud selles piirkonnas tänavu suure tõenäosusega täienemata.”
Rukki kanalis ja selle ümbruses käivad kudemas peamiselt räim ja tuulehaug, vähemal määral ka ahven.
