TTÜ TS Laevad teatas eelmisel neljapäeval, et veetase Rukkirahu kanalis on langenud ohtlikult madalale tasemele ning seetõttu tuleb tühistada tavapäraste Hiiumaa ja mandri vaheliste parvlaevade väljumised.
Probleemi põhjust otsides kerkis küsimus: miks ei süvendatud Rukkirahu kanalit eelmisel aastal? Sama küsimuse esitas majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile eelmise aasta mais ka reformierakondlane Kalle Laanet. Minister tõi siis muu hulgas põhjenduseks, et veeteede ameti hinnangu kohaselt võib varasemale kogemusele tuginedes eeldada, et liinile tulevad uued parvlaevad Tiiu ja Leiger viivad kanalist pehmed setted välja ja taastub ligilähedaselt 2014. aasta süvendustööde järgne olukord. 2014. aastal süvendati 4,7meetrine Rukkirahu kanal 5,4 meetrini.
“See on ebapädev jutt. Puuduvad igasugused tõendid, et mingid laevad puhastavad merepõhja. Mul oli ministri sõnavõttu häbi lugeda,” kommenteeris väidet Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi modelleerimise ja kaugseire osakonna vanemteadur Tarmo Kõuts.
Veeteede ameti kinnitusel puhastasid 2015. aastal saare ja mandri vahel sõitnud Saaremaa Laevakompanii laevad kanali põhja ja uutelt, 2017. aastal saabunud parvlaevadelt eeldati sama. Nende saabudes ilmnes, et puhastamise asemel tekkib laevakruvide tõttu kanali põhja hoopis vall. “Eks see kõik oli hinnang, mis põhines uute parvlaevade laevaehituslikel iseärasustel. See, milline olukord kanali põhjas tegelikult valitseb, selgub alles siis, kui selle kevadel üle mõõdame, ” selgitas veeteede ameti pressiesindaja Priit Põiklik.
Teaduslikku tagapõhja pole
Kuid Kõutsi sõnul puudub igasugune info selle kohta, kas Leedo laevad tõid setteid kanalist välja või viisid neid juurde. “Pigem ikka juurde. Need on sellised emotsionaalsed loosungid, millel puudub igasugune teaduslik tagapõhi,” ütles Kõuts.
Tema põhjenduse järgi tekitavad laevakruvid küll keeriseid, aga selleks, et järeldada, kas keerised viivad setteid kanalist välja, ei piisa sugugi silmaga hindamisest. Tuleb teha analüüs, mõõtmine ja modelleerimine, et selgitada välja settematerjali hulk.
Kui keegi oleks eelmisel aastal küsinud Kõutsilt, kas Rukki kanalit süvendada, oleks ta öelnud, et muidugi. “See on aine jäävuse seadus. Materjal ei saa kanali põhjast mingil muul moel välja kui piltlikult öeldes tolmuimejaga. Me võime tuba koristada, et võtame harja kätte ja vehime sellega kogu tolmu õhku laiali. Kuid tolm settib ikka tagasi, sest me ei kasutanud tolmuimejat. Praegusel juhul on tolmuimejaks pumbad, millega eemaldatakse setted kanali põhjast, või siis kopad, millega tõstetakse setted välja,” rääkis Kõuts.
Odav lahendus maksab kätte
2016. aastal, kui ministriks oli Kristen Michal, tehti kanalis traalimistööd ehk setetest tekkinud vall aeti kanali põhjas laiali ja suuremad kivid korjati välja. Selle on Simson toonud praeguse olukorra põhjuseks. “Rukkirahu kanali asukohas on tugevad hoovused ja setted jõuavad teatud ajal kanalisse. 2016. aastal otsustati tavapärane süvendamine ehk pinnase väljatõstmine asendada odavama lahenduse ehk traalimisega. Tagantjärele võime öelda, et odav lahendus on liiga kallis,” ütles Simson.
Samas arvas ka veeteede amet oma 2017. aasta eksperthinnangus, et Michali “odavast lahendusest” piisab ja lisasüvendamist pole vaja. “Meie eksperthinnang seisnes selles, et olukord ei halvene, aga paremaks ka ei lähe. Sellega tuleb alati arvestada, et meri ja hoovused kannavad setet kanalisse nagunii. Aeg on näidanud, et traalimine andis ajutise tulemuse,” märkis Priit Põiklik.
Kokkuvõttes on pidevalt rõhutatud, et praegust olukorda, kus Rukki kanali veetase on parvlaevaliikluseks liiga madal, polnud võimalik prognoosida.
“Kuidas ei olnud?” küsis Kõuts. Tema sõnul saadi probleemist aru juba 2016. aasta oktoobris, mil parvlaevad ei saanud üle mitme aasta madala veetaseme tõttu sõita. Toona mõõdeti ja traaliti. “See oli mõistlik tegevus, sest kanali sügavuseks sai
5,2 meetrit, mis on väga lähedane maksimaalsele võimalikule 5,4meetrisele sügavusele. Kuid settematerjal jäi alles, laevakruvide tekitatud keerised tekitasid kanali keskele uuesti valli ja kanali garanteeritud sügavus vähenes.”
Veeteede amet tegi Rukki kanalis sonaritega mitmeid mõõtmisi ja seega oli olukord neile teada. “Probleemile lihtsalt ei reageeritud,” ütles Kõuts.
Reet Pärgma
Ilmunud EP Ärileht
4. aprill 2018.
