Tänases lehes kirjutame Määvli jääksoost, millest püütakse inimjõul uuesti päris sood teha. Võib mõista muret inimeste rajatud tee ja jõhvikakultuuri pärast, kuid teisalt püütakse nii anda loodusele võimalus taastuda, paraneda.
Mitte alati ei suuda loodus tagasi tulla sinna, kust inimene oma osa võtnud. Jääksoo on just selline näide – kunagise veehoidja, turbasambla mätaste asemel leiab sealt vaid tarnapuhmad. Nii ongi vaja inimese abi, et kunagine olukord ja sootaimestu taastada. Kui mets maha võetakse või karjäär maha jäetakse, me ju ei imesta, et ala tuleb taasmetsastada.
Eestis on valdavalt nõukogude perioodil või peatselt pärast selle lõppu turba kaevandamise lõppemise järgselt maha jäetud ligikaudu 80 jääksood kogupindalaga ligi 9800 hektarit. Seda on väga palju.
Üllatav on, et jääksood avaldavad keskkonnale mitmesugust negatiivset mõju – CO2 emissioon, loodusalade killustamine, kohaliku veerežiimi mõjutamine, lisaks tuleohtlikkus – ning just seetõttu on ka seadusest tulenevalt selliste alade rekultiveerimine kohustuslik.
RMK keskkonnaspetsialist Ants Animägi andis lootust, et kui Määvli jääksoos turvas taas kasvama hakkab, ehk tulevad tagasi ka jõhvikad.
15. detsember 2017
