keskkonnainspektsioon Lestapüügi keeld hakkas kehtima 15. veebruarist ja kestab Hiiumaad ümbritsevates püügiruutudes kuni 15. maini. Lesta kaaspüügitingimusi reguleerib (EÜ)
nr 2187/2005 artikli 18a 2. Meres ei tohi haugi püüda alates 1. märtsist kuni 30. aprillini.
Siseveekogudes algab haugipüügi keeld jäävabas vees 15. märtsist ja kestab 10. maini. Haugi kaaspüügitingimustel tuleb arvestada, et kaaspüüki lubatakse kaalu järgi kogu saagist nakkepüünistega püügil kuni 5 protsenti, muude kalapüügivahenditega püügil kuni 2 protsenti.
Alamõõdulise kala kaaspüügitingimused on välja toodud KPE § 23 lg 2, mis sätestab, et alamõõdulise kala kaaspüük sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist on kaalu järgi lubatud järgmiselt:
1) ahvenat, siiga, vimba, haugi, säinast, linaskit – kuni 5 protsenti lõkspüüniste ja kurnpüünistega või kuni 8 protsenti nakkepüünistega püügil;
2) koha – nakkepüünistega püügil kuni 8 protsenti, lõkspüüniste ja õngejadadega kuni 2 protsenti;
3) lõhet ja turska – nakkepüünistega püügil piiramatult.
Lubatud kaaspüügi määra ületava eluvõimetu kala kogus tuleb teatada peale püüniste nõudmist keskkonnainspektsioonile valvetelefonil (1313), esitades järgmised andmed: kaluri nimi, loa number, veekogu, lossimiskoht, kalaliik, kogus. Püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendit (edaspidi sump) on keelatud hoida veekogus alal, kus kalapüük on keelatud. Lisaks eeltoodule on veekogus kehtiva püügikeelu ajal keelatud hoida sumbas alamõõdulisi kalu või kalaliike, mille püük on keelatud.
Sump peab olema tähistatud ühe punase või oranži poiga, mille läbimõõt on vähemalt 15 cm, või lipuga vastavalt KPE § 10 lõikele 2.
Sump peab olema märgistatud identselt kalapüügiloale kantud märgistuse numbriga. Märgistus peab võimaldama kalapüügiloa omanikku kindlaks teha veekogul või loa andja juures. Sumba asukoha koordinaadid peavad olema kantud rannapüügipäevikusse. Rannapüügipäeviku täitmisel tuleb järgida, et on kehtestatud uued püügivahendite koodid.
Peamised püügivahendite koodid on:
6 – rivimõrd
2 – avaveemõrd
3 – ääremõrd suu kõrgusega 1–3 m
4 – ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m
20 – nakke- või raamvõrk või kaldavõrk silmasuurusega kuni 69 mm
21 – nakke- või raamvõrk või kaldavõrk silmasuurusega 70–89 mm
22 – nakke- või raamvõrk või avaveevõrk silmasuurusega 90–149 mm
23 – nakke- või raamvõrk või avaveevõrk silmasuurusega vähemalt 150 mm.
Kalapüügivahendite püügile asetamisel tuleb arvestada, et on keelatud mitme kalapüügiõigust tõendava dokumendi alusel püügivahendid või ühe kalapüügiloa alusel eri liiki püügivahendid ühte jadasse püügile asetada. Nakke- ja raamvõrkude püügile asetamisel tuleb järgida, et võrgujadade kaugus üksteisest ning lõkspüünistest peab olema vähemalt 100 m ning võrgujada pikkus ei tohi ületada 700 m. Jadasse asetatud nakke- ja raamvõrk võib moodustada harusid, kuid siis peab silmasuurus olema vähemalt 130 mm. Püügivahendite püügile asetamisel tuleb arvestada, et on keelatud sulgeda püünistega, välja arvatud õngejadadega püügil, üle 1/3 merel väina või lahe laiusest ja vabaks peab jätma ristlõike sügavaima osa.
Rannaalal liiklejatele tuleb meelde tuletada, et ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud sõita mootorsõidukiga, sh maastikusõidukiga väljaspool selleks määratud teid, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks. Ranna- või kaldaalal sõitmine on erandina lubatud ka juhtudel, kui kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul on vaja kalapüügiks veesõiduk veekogusse viia, samuti siis, kui on vaja varuda pilliroogu, koguda adrut või teha vajalikke metsahooldustöid. Muudel juhtudel tuleb sõidukijuhtidel piiranguvööndisse sõitmisest hoiduda.
Kui kellelgi on püüginõuete kohta küsimusi, siis võib julgelt pöörduda nõu saamiseks inspektorite poole. Loodame, et ka alanud aastal on kontaktid kalurite ja harrastuspüüdjatega pigem meeldivad ja suunatud koostööle.
Viljar Varblane
keskkonnainspektsiooni Hiiumaa büroo
juhtivinspektor
