Järjekordne suur opositsioonierakond, seekord siis Reformierakond, vahetas juhti.
Kui Keskerakonna puhul on juba märgata suuna- ja stiilimuutust, kas seda võib nüüd loota ka Reformierakonnalt?
Suhtekorraldaja ja väikeettevõtja Raul Kalev avaldas Postimehes ilmunud arvamusloos kartust, et Reformierakonnas ei muutu juhivahetusega suurt midagi, kuna valimiskampaania ajal räägiti vaid maksudest, vasakpöörde hirmust, NATO kardina taha varjumisest ja muust vähetähtsast.
Peaprobleemiks, millest juhi valimise eel ja ajal midagi ei räägitud, nimetas ta esmalt poliitilist ausust, eetikat ja vastutustunnet.
Jääb üle temaga nõustuda. Vajame siin, Eestis erakondi, mis võtaksid eeskuju Põhjamaadest, kus poliitikud astuvad tagasi ka kogemata ostetud sukkpüksipaari pärast, mitte ei klammerduks ennast ja oma tegusid viimseni õigustades oma tooli külge.
Teiseks ei saa ükski erakond võita valijate ja partnerite usaldust, kui teisi erakondi, nende liidreid ja kaudselt ka valijaid liigitatakse teisejärgulisteks kodanikeks. Jürgen Ligi on seda teinud üsna laia suuga.
Kolmandaks tuleks lõpetada tagatoa võim ja uuel erakonnajuhil võiks olla isemõtleva ja -otsustava poliitiku kuvand.
Valijal tuleks hoida silma peal, kas Reformierakonna uus juht ja uus juhatus võtavad uue kursi või jätkub peenhäälestus erakonnasiseselt.
10. jaanuar 2017
