Kuigi kuritegevuse tase on kogu Eestis jätkuvalt langemas, oli aasta viie esimese kuu järel kuus maakonda, kus pahategude arv kasvas. Teiste seas ka Hiiumaa, kus mullu pandi viie kuuga toime 35 kuritegu, tänavu sama ajaga 42 ehk 20 protsenti enam. Seejuures on vähenenud nii varguste kui kehaliste väärkohtlemiste arv. Vastavalt kaheksa vargust 2015. aasta ja viis 2016. aasta viie kuuga, kaheksa kehalist väärkohtlemist mullu ja kolm tänavu viie kuuga.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik selgitas, et vahe tuleneb eeskätt suurema arvu § 344 ja § 345 kuritegude registreerimisest. Esimene neist käsitleb dokumendi, pitsati ja plangi võltsimist, teine võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamist. Tuuliku sõnul registreeriti neid käesoleva aasta viie kuuga rohkem kui eelmisel aastal. Tuulik ütles, et juhtumite sisu ministeerium siiski avaldada ei saa.
Ida-Virumaal kasvas kuritegevus 134, Valgamaal 54, Järva maal 23, Raplamaal 13, Hiiumaal seitsme ja Jõgevamaal kolme episoodi võrra. Läänemaal jäi kuritegevus viie kuuga mullusele tasemele. Mujal maakondades kuritegevus langes. Harjumaal oli tänavu viie kuuga mullusega võrreldes 627 kuritegu vähem, Tartumaal 271, Lääne-Virumaal 84, Pärnumaal 80, Põlvamaal 45, Viljandimaal 43 ja Saaremaal 17 vähem.
Jaanuaris,veebruaris, märtsis, aprillis ja mais registreerisid õiguskaitseasutused kokku 12 375 kuritegu, mida on mullusest 877 episoodi võrra ehk seitse protsenti vähem.
