Harda Roosna 
Harda Roosna 
Harda Roosna 
Harda Roosna Kolmekorruseline 2,9 miljonit eurot maksev ja 1300ruutmeetrine hoone on valmis. Reedel paigaldati mööblit. Liftišaht oli veel tühi. Saare esimeses kaldpõrandaga auditooriumis vaipkate põrandale liimimata. Tagahoovis laoti tänavakive. Välisterrassid olid veel lõpuni viimistlemata. Siiski on juba aimata, kui ilus saab olema valmis koolimaja.
Allakirjutanul õnnestus käia ka hoone katusel, mis jätab mulje, nagu oleks hoonel neli korrust, tegelikult on see vaid “fassaadipikendus”.
Teejuhiks valmivas koolihoones oli OÜ Nordlin Ehitus projektijuht Mairo Mäemets, kes varem ehitanud mitmeid Tallinna koolimaju, kuid pole enne näinud sellist, mille sisekujundusega oleks nii palju vaeva nähtud.
Eriline sisekujundus
“Sellega on vist natuke isegi üle pingutatud,” arvas ta. “Kõiki neid mustreid ja värve on ühe kooli jaoks natuke palju – võiks veidi tagasihoidlikum olla – aga ma olen ainult ehitaja, ma ei ole arhitekt.”
Tõepoolest, Kärdla koolimajja on sätitud rikkalikult mustreid ja värve: WC sein on küüdutriibuline, ventilatsiooniresti augud moodustavad hiiu kindakirja. Samasuguse nagu on laotud alla kõnniteele ja mis sätitakse ka kooli välisseintele. Isegi prügikastid paberi, plasti, biojäätmete jaoks on igaüks rõõmsalt eri värvi, rääkimata kirjutriibulisest põrandakattest.
Teistmoodi on ka see, et koolimaja sisehoovis on terrassid ja istumisnurgad. “Tavaliselt tänapäeva koolimajade juures selliseid pole,” ütles ta.
Kõik ehitustööd on nüüdseks tehtud. Reedel paigaldati kohtkindlat mööblit ehk riiuleid, kappe jms, mis seina või põranda külge kinni käib ja mis telliti koos ehitushankega.
Mööblifirma Rodoor lustakad töömehed olid valmis pildi jaoks poseerima, kuid toimetasid kohe edasi – tööd oli veel palju.
Lõpeks see mööblitrall!
Nädalavahetusel käis majast üle korralik koristuslaine ja esmaspäevast hakati kohale tooma ja paigutama klassiruumide mööblit – laudu, toole ja muud sellist.
“Ma tahaksin, et see mööblitrall ära lõpeb, siis saan viimased viimistlusparandused peale tõmmata ja lahkuda,” ütles Mäemets reedel ja näitas üht kümnetest pahtliparandustest, mis tuleb veel värviga katta.
Enne seda teha ei saa kui kogu mööbel paigas, sest teada on, et mööbli paigutamisel juhtub ikka üht-teist ja tavaliselt on viimistlusparandusi teist samapalju kui oli enne. Nii on viimase lihviga targem oodata.
Mäemets on Hiiumaa riigigümnaasiumi ehitusel töötanud algusest peale, mullu septembrist. Tänavu jaanuaris pandi hoonele nurgakivi, märtsis peeti sarikapidu. Päris sujuvalt pole kõik läinud, kuid töödega loodetakse valmis jõuda õigeks ajaks.
“Ikka on ka takistusi, meie töölisi tsiteerides, “oleme Eestist väljas” ehk saare peal olek teeb seda, et transpordihädad on kogu aeg,” nentis Mäemets.
Plussiks nimetas ta head koostööd tellija ja järelvalvega: “Murekohad saavad kiiresti lahendatud ja oleme töödega tähtajas,” kinnitas projektijuht.
Ka viperusi on juhtunud – juuni algul läks uut ja vana koolimaja ühendava galerii katusel põlema villaplaadi tükk, kevadel kukkusid ümber ja purunesid mõned seinapaneelid, kui külmunud pinnas nende all ära sulas. Õnneks saadi tehasega kaubale ja tehti kiiresti uued paneelid.
Valmimistähtaega pole ükski neist siiski kahtluse alla seadnud. Kuupäev, mil valmis hoone tuleb üle anda, on väga lähedal, 8. juuli.
Mõneti üllatav on, et ükski Hiiumaa firma pole tahtnud Nordlinile allhanget teha. “Kohalikke ma siia tööle ei ole suutnud meelitada – mõned üksikud müüriladujad olid ja trassitööd tegi ka kohalik ettevõte, OÜ Berku,” märkis Mairo Mäemets veel üht erinevust mandri objektidega võrreldes. “Nad ütlevad, et neil on tööd ees ega viitsi pakkumistki teha.”
