Kärdla lennujaama päästeõppus oli üldjoontes edukas. Kõik 20 õppuse stsenaariumi järgi merre kukkunud lennureisijat toodi tormisest merest välja. Sellest, kui keeruline on lainete vahelt üles leida meres ulpivat inimest, rääkis üht lennureisijat mänginud mees. Ta kirjeldas, kuidas päästepaat möödus tast vaid 15 meetri kauguselt, kuid kuna lained olid nii kõrged, teda ei märgatud.
Lennujaama direktor Allan Mäll kiitis kõiki õppusel osalenud koostööpartnereid: maismaa- ja merepäästjaid, politseinikke, vabatahtlikke, kiirabitöötajaid, kaitseliitlasi jt.
Ka Kärdla politseijaoskonna juht Aare Allik ütles, et esmamuljed on positiivsed ja koostöö sujus.
Päästjate esindaja rõõmustas, et õppusel osalenud mehed kõik ellu jäid ja avaldas lootust, et päriselt ei tuleks sellisel päästeoperatsioonil osaleda.
Mõtlemapanevaim oli PERHi kiirabikeskuse esindaja Arkadi Popovi tõdemus, et kiirabi lisabrigaadi loomiseks kulus tund aega: “Ei saa öelda, et see tund aega on väga halb, ei saa öelda, et see on väga hea, aga see on asi, millega peame edasi tegutsema. Alustasime transporti piiratud ressursi juures ja mõned patsiendid kahjuks ei jõudnud haiglasse ja pidid hukkuma – see on reaalsus, millega peame arvestama siin Hiiumaal.”
Nimelt on saarel vaid üks kiirabibrigaad ja kui abivajajaid on palju, sellest ei piisa.
Popov kutsus politseinikke ja päästjaid eriolukorras transpordiga kiirabi abistama.
Probleemiks võib muidugi kujuneda parameedikute nappus. Neid pole piisavalt palju, et lisaautosid varustada ja parameedikuta kiirabiauto on lihtsalt auto, millest pole abi kui patsiendi seisukord sõidu ajal peaks halvenema.
“Oleme siin väga kaugel tsivilisatsioonist, meil on piiratud ressurss,” ütles Arkadi Popov Hiiu saart silmas pidades.
Tsivilisatsiooni osas ei tahaks temaga nõustuda, piiratud ressursi osas küll. Ja sellega tuleb tegeleda.
22. aprill 2016
