Minister Michali bravuurikas teade, et pakkugu Avies või Lufthansat, näitab, et nüüd sai mõõt täis ja ollakse resoluutsed.
Ühest küljest õige – kui kaua siis ikka kummi venitada, kui nii suurte turvanõuetega valdkonnas nagu lennundus tegutsev ettevõte oma asju korda ei saa.
Teisalt seisukoht, et ärge muretsege, suveks saab korda, näitab, et ministrid vaatavad saareelu vaid exceli tabelist ega saa aru, et lennuühendus on saareelanike jaoks, mitte turistide mugavusteenus.
Kui uus hange tähendab kahekuulist pausi lennuühenduses, sattuvad löögi alla need, kes lennukiga Tallinnas tööasju ajamas käivad. Bussiga kulub edasi-tagasi sõiduks üheksa tundi ja see on tohutu aja ja energiakulu.
Ka jõuab praegune buss tööasjus sõitjate jaoks liiga hilja kohale ja koduteed alustab liiga vara.
Jääb üle kaks võimalust, kas sõita Tallinna vahet autoga või veeta öö pealinnas. Mõlemad tähendavad saareelaniku jaoks olulist lisakulu. Ehk ühepäevane komandeering venib kahe- või kolmepäevaseks.
Varasem buss selleks ajaks kuni hange käimas, oleks sel puhul mingigi lahendus.
Seda, et Hiiumaal elamise eripära ei mõisteta, tõestas ka see, et ministeeriumis ei saadud esialgu arugi, milline seos on ärajääval lennuühendusel ja bussiliinil, mille maavalitsus selle asemele käiku tahaks panna.
Seepärast tahaks ministrile ja valitsusele öelda: “Halloo! Me elame siin ja päris tihti on meil asja Tallinna. Seda enam, et olete suure osa siinsest asjaajamisest pealinna tsentraliseerinud.”
8. aprill 2016
