Siiani on hundid Hiiumaal lambakarju vähendanud. Nüüd siis on metsakutsu nii julgeks läinud, et murrab üksi maha aastavanuse ja paarisajakilose mullika.
Hunte peab olema päris palju. Seda kinnitavad rajakaamerad, aga ka viimasel ajal tulnud neli teadet hundi nägemisest päise päeva ajal. Hunti, muidu nii eraklikku looma, on nähtud auto eest üle tee minemas, bussi kõrval liikumas, metsateel jalutades.
Viimati jäi Kõpust tulnud hommikune liinibuss seisma ja reisijad vaatasid, kuidas bussist kolme meetri kaugusel seisis hunt ja tunnistas tee peal toimuvat. Alles siis, kui bussi uksed avanesid ja mõned huvilised tahtsid hundist pilti tehe, lonkis uudistaja põõsaste varju peitu. Oli huvitav vaadata küll, aga samas teeb murelikuks – miks metsaloom nii julge on?
Ametnikud keskkonnaametist ütlevad, et tuleb lambad ööseks lauta ja ketikoer varju alla panna, rajada kiskjakindlamaid karjaaedu, soetada karjavalvekoeri ja palgata karjuseid.
Kuigi amet hüvitab poole hundikindla aia rajamise kuludest, jääb ikkagi küsimus: kas iga talunik jõuab sellise aia ehitada? Ka pool sellise aia rajamiskuludest on väga suur väljaminek.
Ja nagu ütles mullika omanik Olav
Ellermäe, ei lähe piimakarjapidajatel nii hästi, et ehitada aiad ümber nii viljapõldudele kui karjamaadele. Põlde aga ründavad metssead ja kariloomi hundid…
Kui hunti kaitseb seadus, siis kes kaitseb talunikku ja tema karja, kui taluniku rahakott õhuke ja aedade rajamiseks raha ei jätku?
19. mai 2015
