Suve ikka oodedakse ja nüid ta aa kee. Esimest suured rahvamassid aa saarel ee käin. Feisspuukis jägatud kaart olli üsna öige: jaanipeeval muutub Eesti rahvastigu tehedus nii, et saared aa köik punased ja majal puhta heleroosa.
Hiiumaa ja mütmede hiidlaste jäuks hakkab nüid aeg, kui kahest suvekuust tuleb vötta, mes vötta annab. Külalist aa hiidlaste leib, mikest peeb jäguma terve ülejeen aasteks. Kui aa palju vöörud, vöib leva peele isegid vorsti panna. Ja palju vöörud tuleb sii tavaliseld siiss, kui sandi suusailma asemel heed ujumisilmad aa.
Kevade otsist Hiiumaa turismiinimest pered, kis pole elu sees Hiiumaal käin. Löidsid üsna mütu ja valitsesid öhe välja. Aga neid, kis söidust ilma jähid, olli üsna paar sada. Loodame, et nee inimest siiskid ka ükskord Hiiumaale jöudved.
Hiiumaa aa pisine küll, aga siiskid naa suur, et isegid hiidlast ise pole saare egas nurkas käin. Vabald vöib sedas olla, et elad Kärdel, a pole elu seeskid Ristnase sattun. Pole asja oln ja ega senna bussiga väga lihtsald äi saagid.
Meitel aa sii suvel hermus palju rahvast, kes meite saarega tutvust tegevad, aga tegeliguld võiks mei ise ka oma kodusaard rohkem uurida ja avasta. Hakaduseks vöiks tehja öhe tuletorniringi vöi muusjumis meite oma rahvariideid vaatmas käia.
Ja oma vöörastele vöiks mei ka meele tuleta, et Hiiumaa pole naa pisine ühtegid, et ühe peevaga läbi ratsudad. Sii leheb ikka mütu peeva ee. Polegid taris mööda majagaid, kohviguid, poodisid ja muusjume käia. Vöid üsna muidu randas vöi metsas olla ja niisama nonnida. Mötled lihtsald elust ja asjadest ja sennest, et Hiiumaa aa üks hermus mönus koht.
jägama <jägada, jägab> jagama ▪ parunid `läksid ära, möis jägati ära Emm; pärast jägasim `jällĕ omavahel ära Phl
Allikas: Hiiu sõnaraamat / Eesti Keele Instituut
ja