Olen viimastel nädalatel kolinud oma raamatukogu. Pakkinud teoseid kastidesse ja siis neid jälle lahti pakkinud. Kolisin raamatuid viimati pea kolmkümmend aastat tagasi, ja toona ei olnud neid veel väga palju, nii et kogemus on suuresti esmakordne. Olen avastanud, et raamatutel on imetabane omadus paisuda, kui need riiulist välja võtta. Kastirivi kasvab kiiresti ja seega on kolimine tulnud jaotada mitmeks etapiks. Uues kodus pakin kastid lahti, samal ajal kui vanas tõstan kaste täis. Kogu see pakkimine ja lahtipakkimine on pannud mind mõtlema oma vahekorra üle raamatutega.
Midagi läks valesti. Palun laadi leht uuesti.
