2024. aastal pälvis ta koos kolleeg Koit Kalmusega tiitli “Aasta noortetreener”. Endise tippmängijana ja täna treeneri viienda kutsetaseme omanikuna jagab ta täna oma oskusi ja teadmisi Hiiumaa noortele korviküttidele.
Kuidas jõudsid treeneriametini?
Korvpallitreeneri pisik oli sees ikka üsna noorest peale. Gümnaasiumi ajal sain noortele juba esimesed trennid anda ning pärast seda, küll väikese pausiga, sai seda tööd juba väga tõsiselt hakatud võtma. Mängijana jõudsin peale gümnaasiumi lõpetamist ära proovida ka lühikese perioodi profikorvpallurina Eesti meistriliigas ning pärast seda mängisin mitmeid aastaid Tallinna Ülikooli ja BC Kalev/Cramo duubelvõistkonna eest Eesti esimeses ja teises liigas.
Mis Sind treeneritöös kõige rohkem motiveerib?
Enim motiveerib kindlasti mängijate personaalne areng ja nende kasvamine isiksusteks. Kõige olulisem ei ole mitte noorteklassi võistkonna tulemus, vaid see, et mõni andekam pallur areneks ilusti ja jõuaks kõrgemale tasemele ning kõikidest poistest kasvaksid tublid noored inimesed.
Millised on olnud Sinu suurimad õppetunnid treenerina?
Kindlasti esimene asi on see, et iga noor treener tahab võib-olla kõike liiga kiiresti saada – nii mängijate arengut kui kõike muud. Noorte treenerina pead kindlasti olema kannatlik ja andma kõigile aega.
Kuidas on Hiiumaa noorte korvpall viimastel aastatel arenenud?
Ma usun, et oleme teinud ikka väga suure arengu. Kuus aastat tagasi oli Hiiumaa noorte korvpallis olnud sees väga pikk paus ning noortega polnud pikalt tööd tehtud. Meil ei olnud ühtegi võistkonda ega poissi, kes oleks mänginud Eesti noorteliigades. Nüüd saame uhkusega öelda, et meil on Eesti meistrivõistlustel U16 ja U12 võistkond ning oleks võimalik panna ka U11 võistkond, kuid see jääb puhtalt raha ja aja taha. Lisaks mängivad meie poisid veel U15 ja U12 vanuses Balti liigas, mis on meie-suguse väikese koha jaoks päris unikaalne.
Millised on suurimad väljakutsed treenerina väikeses kogukonnas?
Alguses kindlasti kogu asja käima tõmbamine ja lastele rääkimine, mis asi on korvpall ja miks seda mängida võiks. Laste trenni meelitamine, kui mingil spordialal pole ammu noortega tööd olnud. Edasi kindlasti laste koguarvu suurendamine. Näiteks, kui meie läheme mängima U15 vanuse Balti liigat ja võtame sisuliselt kaasa kõik poisid, kes meil on, siis kui vastu tuleb Gruusia võistkond, mis on akadeemia, kus nad saavad valida poisse kolmesaja hulgast. Meie koguarv on parimal juhul võib-olla kakskümmend poissi.
Kas noortel on piisavalt võimalusi end korvpallis tõestada ja edasi areneda?
Ma usun, et oleme praegu suutnud luua üsna ideaalsed tingimused. Selliseid võistlus- ja treeningvõimalusi, nagu on Hiiumaa poistel praegu, pole kunagi siin saarel varem olnud.
Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.
Kuidas innustada noori treeningutel järjepidevalt pingutama?
Noortel tuleb võimalikult väikeses vanuses panna silm särama. Teiseks peab neil lihtsalt endal kohale jõudma teadmine, et trenni tehakse enda arendamiseks, mitte treeneri ega lapsevanema jaoks. Kui need põhimõtted on kohale jõudnud, siis pigem tuleb poisse vahepeal natuke tagasi hoida, et nad puhkaksid ka, sest ka see on väga oluline edasi arenemiseks. Kogu aeg väsinult trennis käimine ei aita kindlasti kedagi edasi. Trennis tuleb olla värske ja mõttega kohal.
Milliseid edusamme on Hiiumaa noored korvpallurid viimastel aastatel teinud?
Nii U15 kui ka U12 poisid jõudsid Balti liigas 16 parema hulka. U15 vanuses olime ainus Eesti võistkond, kes seda suutis. Mõlema vanuseklassi Balti liigas osales kokku peaaegu 40 võistkonda, seega võime sellega tõesti rahule jääda.
Kas mõni Su õpilane on jõudnud suuremasse korvpalli?
Suurem korvpall on lai mõiste, aga esimesest Tallinnas treenitud grupist, kellele jõudsin paar aastat treener olla, jõudsid mõned poisid välja Eesti noortekoondise piiri peale.
Mis on olnud seni kõige meeldejäävam hetk treenerina?
Ma loodan, et need hetked ikka alles tulevad, aga kindlasti oleme Balti liigas saanud mõned väga magusad võidud – näiteks lätlaste VEFi üle, kellele eelnevalt olime väga pikalt kaotanud. Lisaks eelmise kevade Soome turniir, kus suuremad poisid tulid tagasi võiduga ja väiksemad 2. kohaga.
Millised on Sinu ja Hiiumaa korvpalli lähiaastate eesmärgid?
Ideaalis loodaksin, et poisid jäävad Hiiumaale gümnaasiumi ja saame siia lisaks mõned poisid mandrilt juurde tuua. Tahaksime uuel hooajal koos Orissaare poistega osaleda ka U17 vanuse Euroopa noorteliigas EYBL, mis oleks taaskord päris uskumatu ettevõtmine nii väikeste kohtade poolt.
Kas Hiiumaal võiks tulevikus olla näiteks kõrgema taseme korvpallimeeskond?
Kindlasti oleks vaja, et Hiiumaal oleks olemas oma esindusvõistkond, mis mängiks meeste Eesti meistrivõistlustel kas siis esiliigas või teises liigas.
Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.
Millist tuge oleks vaja, et Hiiumaa korvpall veelgi edasi areneks?
Kõik algab rahast ning kindlasti ka treenerite arvust. Kvaliteetse töö jaoks oleks kindlasti vaja Hiiumaale mõnda treenerit juurde, et saaks veel enam keskenduda mängijate personaalsele arengule ning ka noortega töö üle Hiiumaa edendamisele.
Kuidas veedad oma vaba aega väljaspool korvpalli?
Treeneri töö ja vaba aeg on muidugi selline keeruline asi, mida väga palju olemas ei ole, kuid suvel, kui õnnestub mõni nädal või päev leida, siis meeldib mulle merel käia ja kala püüda, lisaks looduses discgolfi mängida ja ideaalis ka mõni rallivõistlus raja ääres vaadata.
Kes on Sind treenerina inspireerinud?
Kindlasti esimene eeskuju on minu enda esimene treener Mati Kiiver, kes õpetas palju, kuidas üldse spordiellu suhtuda. Gümnaasiumi ajal oli minu treeneriks Eesti korvpallilegend Märt Kermon, kellelt sai näha, kuidas igast poisist viimast välja pigistada. Lisaks tahaks mainida lätlast Varis Kruminsit, kellelt oli õppida, kuidas mingeid olukordi ja harjutusi teha, et mängijad peaksid pingutama, kuid samas harjutused oleksid lõbusad.
Kui Sa ei oleks korvpallitreener, siis mis ametit Sa peaksid?
Kui minna kontoritöö poole, siis ilmselt ainult logistika valdkond on selline, mis pakuks ka huvi.
TEISED TEMAST
Spordikooli direktor Margus Saar kirjeldab Risto Merimaad kui pühendunud ja nõudlikku treenerit, keda lapsed austavad. Tema sõnul on Risto alati kohal, väga korrektne ja käib palju lastega võistlustel. Kollektiivis on ta sõbralik ja abivalmis ning tänu oma headele teadmistele korvpallis toob ta kooli sageli häid ideid. Risto ja tema kolleeg Koit Kalmus moodustavad Saare sõnul tugeva meeskonna, toetades ja asendades teineteist vajadusel.
Risto esimene treener Mati Kiiver ütleb, et Risto treeneritöö keskendub noorte arengule, samuti on ta tuntud oma professionaalsuse, distsipliini ja süstemaatilise lähenemise poolest treeningutele ja mängu analüüsile. Ta on alati püüdnud arendada meeskonnamängu mõistmist ja ka taktikalist küpsust. Mul on siiralt hea meel, et Risto jätkab seda tööd, mida ma alustasin 35 aastat tagasi!
Kolleeg Koit Kalmus ütleb, et Risto on kirglik korvpallifanaatik, kelle treeneritööd iseloomustab nõudlikkus ja tähelepanelikkus. Ta oskab märgata ka kõige väiksemaid mänguga seotud detaile, mis aitavad treenitavate arengut suunata ja toetada. Meie koostöö sujub suurepäraselt – omavaheline klapp on hea ning jagame sarnast nägemust korvpallist.
