Sellest, milline selle koosseis olema saab, pole vist kellelgi väga täpselt aimu. Viimaste aastatega juhtunud sündmused on kõikvõimaliku poliitelu nii pea peale keeranud, et päriselt ei saagi aru, kuhu suunda koos on.
Hiljuti Hiiu Lehe taskuhäälingus Köik Jütud rääkimas käinud Antti Leigri tegi pika sammu valimiste suunas, kui moodustas volikogus fraktsiooni reformierakondlastega, kes pereheitmise tulemusena aknaalusteks olid jäänud. Loomulikult ei tõtta Leigri kogenud poliitikuna kohe mõne erakonna rüppe, vaid toimetab vaikselt, kuid omamoodi avapauguna maratonijooksule valimiste poole võib seda tõesti võtta.
Kohalikud valimised on erinevalt riigikogu valimistest tihti isikuvalimised. Parlamendivalimistel tehakse valikuid rohkem maailmavaate või siis ka piirkonna põhiselt. Hiidlane valib ikka hiidlast, kui erakondlik kuuluvus või maailmavaade klapivad. Vähemalt see viimane mängib rohkem rolli kui kohalikel valimistel.
Aasta pärast toimuvatel vallavolikogu valimistel kirjutatakse sedelile pigem ikkagi tuttava nimi, kui just maailmavaade 180 kraadi vastumeelt pole.
Aasta pärast toimuvatel vallavolikogu valimistel kirjutatakse sedelile pigem ikkagi tuttava nimi, kui just maailmavaade 180 kraadi vastumeelt pole. Isegi Hiiumaa suuruses paigas on vist igal valijal mõnes nimekirjas oma küla inimene, sugulane, klassikaaslane või veel mõnel viisil tuttav. Ikkagi oma. Raske oleks uskuda, et näiteks kui Antti Leigri peaks kandideerima Reformierakonna nimekirjas, siis kaovad kõik valijad, kes hääletasid ta poolt kas valimisliitu või Keskerakonda kuuludes.
Kuid tundub, et nendel valimistel hakkab aina suuremat rolli mängima see, mis toimub riiklikult. Kõige lähem näide oleks muidugi Hiiumaa Ametikooli ümber toimuv. Vaadates rahva meelsust, siis haridusministri kodupartei Eesti 200 praegu Hiiumaal küll valimisvõidule ei kandideeriks.
Siia ritta võib panna ka maksutõusud ja üldise valitsemiskultuuri, millele vastuseis võib tõesti osutuda suuremaks, kui naabri-armastus. Samamoodi julgeolekuküsimused ning tagatipuks praegu käimasolev põhiseaduse muutmine, mis on samuti tegelikult ju julgeolekuküsimus. See, kellelt valimisõigus lõpuks ära võetakse, Hiiumaal otseselt mõju ei avalda, kuna agressorriikide kodanikke siinkandis palju pole. Juhul kui võetakse ära ka valimisõigus kõikidelt mittekodanikelt, võib mõningane mõju olla, aga kindlasti mitte suurt pilti muutval määral. Küll aga võib kaalukeeleks saada see, kellelt lõpuks valimisõigus võetakse. Kas ainult agressorriikide kodanikelt või ka hallipassimeestelt.
Ja ei maksaks imestada, kui see küsimus ajab suusad risti nii valijatel kui ka valitavatel.
koos <koosi, `koosi> suund; kurss ▪ katsu öiged koosi pidada katsu õiget kurssi hoida Phl
Allikas: Hiiu Sõnaraamat / Eesti Keele Instituut
