Esmaspäeva hommikul tegi üks hiidlane sotsiaalmeedias postituse, kus ta tänas selle eest, et Heltermaal on hostel. Seekord oli temal seda vaja, sest jäi 6.oktoobri õhtul viimasest praamist maha. Kõlas nagu halb nali.
Tehtud postituse alla tuli päris mitu kommentaari, kus inimesed avaldasid imestust, kuna kõikide mälus elab teadmine TS Laevade pidevalt korrutatavast jutust, et kedagi maha ei jäeta ja kõik viiakse ära. Ja on ka viidud.
Laevafirma andis juhtunule lakoonilise selgituse, et kõik viiakse ära vaid siis, kui on oodata rohkelt sõitjaid ja pikki järjekordi ning ministeerium tellib lisareisi. Seekord sellist tellimust polnud, järjekordi oodata ei olnud ja üleüldse jäi maha liiga vähe autosid. Lisareis tuleb siis, kui maha jääb 100 liinimeetrit ehk paarkümmend autot, aga kai peal oli vaid seitse ja meetreid napilt üle 30. Pealtnäha on justkui säädis.
Aga kellelegi ei meeldiks ju, kui näiteks Tartusse sõites pandaks ühtäkki maanteele tõkkepuu ette ja öeldaks, et enne sõitma ei saa kui x arv autosid ootamas.
Lisareis tuleb siis, kui maha jääb 100 liinimeetrit ehk paarkümmend autot, aga kai peal oli vaid seitse ja meetreid napilt üle 30.
Meelde tuli üks kevadine juhtum, kus keegi õnneks küll maha ei jäänud, kuid ühtäkki tekkisid ilusa ilmaga nädalavahetusel pikad järjekorrad ja ooteajad. Siis ütles praamifirma samuti, et ei osanud kuidagi ette näha, et nii palju sõitjaid. Jääb veidi arusaamatuks loogika, et kui nädalavahetuse-eelselt läheb saarele X kogus reisijaid, siis mis annab põhjust väita, et nad ka tagasi ei tule. Loomulikult venib saarele minek rohkemate päevade peale, sest moodsal ajal on ju neljapäev uus reede.
Selle asemel, et olla operatiivne, leida lahendusi ja võimalusi, kuuleb monopoolses seisundis laevafirmalt ainul lakoonilisi vastuseid, et nemad pole süüdi ja nemad ei saa midagi teha. Tekib küsimus, et kes peaks siis ministeeriumisse helistama ja selle lisareisi tellima. Vedaja, vald, tähelepanelik kodanik? Kuigi arvata on, et ministeeriumis on telefon ühendatud automaatvastajaga, kus kordub fraas: „Raha ei ole ega raha ei tule“.
Pühapäevase juhtumi peale viskas üks hiidlane nalja, et nüüd on kindel, et kui ta linna läheb, kuuleb päris pikalt imestamist, et „kuidas sa siia said, praamid ju ei sõida“. Nali naljaks, aga tegelikult on kõik sellised juhtumid Hiiumaale korralik antireklaam.
Ehk oleks aeg omavalitsusel, ministeeriumil ja ettevõttel taaskord maha istuda ja arutada läbi, kuidas selliste juhtumite puhul käituda.
säädis
korralik, hea ▪ seetsad asjad, Emm;
Allikas: Hiiu Sõnaraamat, Eesti Keele Instituut
