Emmaste valla elanik Kristel Algvere tunneb muret, et Haldi sadamasse viival kruusateel tehtud tolmutõrje võib reostada teeäärsed kaevud või mürgitada teepervel kasvavad maasikad. Miks ja millega tolmutõrjet tehti ja kas see on ümbritsevale keskkonnale ohtlik?
Vastab maanteeameti Lääne regiooni juhtivspetsialist Hannes Vaidla: “Riigimaantee nr 12134 Haldi sadama teel tehti esmakordselt kaltsiumkloriidiga tolmutõrje tänavu 5. mail. Tee lisati tolmutõrje nimekirja tulenevalt Haldi küla elanike 2013. a juulis esitatud taotlusest, millele on alla kirjutanud üheksa vahetult tee ääres asuva majapidamise elanikud. Külaelanike soov oli vabaneda liiklusest tekkivast tolmust, et oleks võimalik õues pesu kuivatada ja aknaid avada. Tolmutõrjet tehakse kaltsiumkloriidiga (CaCl2), millel Euroopa keemiliste ainete andmebaasi http://esis.jrc.ec.europa.eu/ andmetel on ärritav toime (ingl k indication of danger – irritating), kuid see ei kujuta ohtu keskkonnale. Samuti ei lagune aine bioloogiliselt ega bioakumuleeru. Suurte koguste kasutamisel on täheldatud põletusnähte taimede lehtedel, kuid need on mööduvad ega põhjusta taimede hukku. Küsimusele, kas see aine võib vihmaveega jõuda teeäärsetesse kaevudesse, tuleb vastata jah, kuid vaid juhul, kui põhjavesi on maapinna lähedal või kaevud asuvad soolatava tee vahetus läheduses ja soolakogused on suured. Norm Haldi sadama kruusateele on 0,14kg/m2, seega meie arvates pole vaja karta, et tolmutõrje teostamise tulemusena võiks ohtu sattuda ümbritsev loodus või oleks ohtu põhjaveele. Tolmutõrje tehakse kevadel koos kruusatee hööveldamisega lisades kulumiskihi pealmisele osale soola. Kuna tõrje tehakse kevadel ja kogused on väikesed, on väga ebatõenäoline, et sel oleks mõju teeääres kasvavatele maasikatele või nurmenukkudele. Kruusateedele on tolmutõrjet tehtud aastakümneid ja siiani meile teadaolevalt ei ole mürgitusjuhtumeid esinenud.”
